Alustuseks, et maja ostsime 2003. augusti kuus ja sellest esimesest kohtumisest majaga ei ole ühtki pilti. Minul ei olnud siis veel digifotokat (või siis polnud selle kasutamine igapäevane), rääkimata mobiilist, millega saaks pilte teha. Aga minu enda mälus on selgelt olemas pilt siseõuest koos endise majaomanikuga. Sauna ja maja vahelisel alal oli tohutul hulgal musti sõstraid ja mitu õunapuud. Ukse ees oli metsviinapuuga kaetud veidi lagunenud võrestik ja selle all istumise koht koos lauaga. See kõik jättis üsnagi metsistunud mulje. Vanamemm oli ilmselt elanud mõnda aega siin üksi ja poeg, kes maja müüs tegi vaid hädapäraseid toimetusi siin.
Esimesed paar pilti, mis mul õnnestus leida on 2004. aasta juuni kuust. Selleks ajaks olid põõsad ja muu mudru siit maha võetud. Alles olid kõnnitee plaadid ja mingi imelik kividest kujundatud ring. Ega ma aru ei saa, veel vähem mäletan, mis plaanid sellega olid :) Ilmselt oli sellega märgitud maha koht, kuhu peab peenar tulema.
Nagu pildilt näha on üks õunapuu ka alles jäetud. See on Liivi Kuldrenett, mis siiani kannab maitsvaid õunu. Praegu vaatan, et hea kui piltidel on tegemise kuupäevad peal.
2007.aastaks on vahetatud kõnniteeplaadid ja peenra jaoks on loodud mingid piirjooned ja alustatud taimestusega. Ei ole küll sellist süsteemset lähenemist, et kaevaks peenraala kenasti läbi ja siis hakkaks taimestama, rääkimata siis mingi plaani tegemisest. Elupuu oli üks esimesi okkalisi, mis sai ostetud. Algul ilus väike nunnu põõsas osutus mingil hetkel liiga suureks siia väikesesse peenrasse. Esialgu lõikasin tal ladva maha, et ta taevasse ei kasvaks ja kõike varjutama ei hakkaks. Aga siis otsustas ta hoopis laiusesse trügida ja nii sai 2008.aasta sügisel, see õige mitme aastane taim välja kaevatud ja viidud aia äärde, kus pole roose ja muid õrnemaid lilli, mida ta segama saaks hakata. No ja kasvab see elupuu mul siiani seal aia ääres. Kusjuures õige mitu aastat oli ta üsna mõõduka juurdekasvuga, aga nüüd viimased aastad on temagi uue kasvuväe sisse saanud!
2012. aastal on roosid juba päris kenad ja peenar üsna peenra moodi :) Kaljukadaka ees paistab ka mägimänd 'Mops', mis ka siiani kenasti kasvab.
Roosid on kenad ja lopsakad. Nendest hellikumad on välja läinud, tugevamad siiani kasvamas. Alles on pinnakatteroosid Santana alates 2009.aastast ja Rosarium Uetersen, mis küll ühe aasta veetis kasvuhoone kõrval poolenisti umbrohu sees, aga kuna ta muutus siis väga kenaks, siis istutasin ta peenrasse tagasi.
Valgeõieline metssalvei 'Shneehügel' on korduvalt asukohta vahetanud ja teda on ka mitmeid kordi jagatud. Ilus ja vastupidav. Kui peale õitsemist pügada, siis püsib kenana sügiseni.
2017.aasta mai kuus harilik kuusk '`Frohburgi` ja kaljukadaka ´Blue Arrow´ vahel paistab veel kena vahemaa olevat. No kes see oskas arvata, et kadakas sellise hooga veel edasi kasvab. Sai ju kuusk istutatud selle teadmisega, et kadakad on üldiselt lühiealised ja kui kaljukadakas saba annab, siis on kuusk juba parajalt suur.
2018. on kivipeenar laienenud kadakate ümber. Ainult rooside jaoks on mullaga kaetud ala alles. Lisaks paistab siit kenasti ka üks jaapani enelas ja tagapool kõrreline kahe Rosa rugosa Foxi vahel.
Lisaks roomavale kadakale `Blue Chip` on lisandunud harilik kadakas 'Tatra' - efektne kollaseokkaline sort. Samuti paistavad roosade rooside ees ka kaks hariliku jugapuu sorti 'Filip's White Column'. Koht on valmis ka harilikule kuusele `Acrocona Nana `, mis esimesel katsetusel hävis.
2020. aastal on kuused saanud kasvuhoo sisse nii, et põhiline töö on nende vormi lõikamine ehk pügamine.





No comments:
Post a Comment