Sunday, July 5, 2020

Siseõue roosipeenra kujunemise protsess

Püüan nii sõnas kui pildis jäädvustada ühe peenra kujunemise lugu.
Alustuseks, et maja ostsime 2003. augusti kuus ja sellest esimesest kohtumisest majaga ei ole ühtki pilti. Minul ei olnud siis veel digifotokat (või siis polnud selle kasutamine igapäevane), rääkimata mobiilist, millega saaks pilte teha. Aga minu enda mälus on selgelt olemas pilt siseõuest koos endise majaomanikuga. Sauna ja maja vahelisel alal oli tohutul hulgal musti sõstraid ja mitu õunapuud. Ukse ees oli metsviinapuuga kaetud veidi lagunenud võrestik ja selle all istumise koht koos lauaga. See kõik jättis üsnagi metsistunud mulje. Vanamemm oli ilmselt elanud mõnda aega siin üksi ja poeg, kes maja müüs tegi vaid hädapäraseid toimetusi siin.
Esimesed paar pilti, mis mul õnnestus leida on 2004. aasta juuni kuust. Selleks ajaks olid põõsad ja muu mudru siit maha võetud. Alles olid kõnnitee plaadid ja mingi imelik kividest kujundatud ring. Ega ma aru ei saa, veel vähem mäletan, mis plaanid sellega olid :) Ilmselt oli sellega märgitud maha koht, kuhu peab peenar tulema. 

Nagu pildilt näha on üks õunapuu ka alles jäetud. See on Liivi Kuldrenett, mis siiani kannab maitsvaid õunu. Praegu vaatan, et hea kui piltidel on tegemise kuupäevad peal.

Järgmised pildid on juba aastast 2007. 2005-2006 kui renoveerisin maja ja õppisin ETJ's, siis ei tegelenud veel peenardamisega, ainult niitsin.  Aga ilmselt vähesel määral ikka juba hakkasin mõtlema aia peale ka.
2007.aastaks on vahetatud kõnniteeplaadid ja peenra jaoks on loodud mingid piirjooned ja alustatud taimestusega. Ei ole küll sellist süsteemset lähenemist, et kaevaks peenraala kenasti läbi ja siis hakkaks taimestama, rääkimata siis mingi plaani tegemisest. Elupuu oli üks esimesi okkalisi, mis sai ostetud. Algul ilus väike nunnu põõsas osutus mingil hetkel liiga suureks siia väikesesse peenrasse. Esialgu lõikasin tal ladva maha, et ta taevasse ei kasvaks ja kõike varjutama ei hakkaks. Aga siis otsustas ta hoopis laiusesse trügida ja nii sai 2008.aasta sügisel, see õige mitme aastane taim välja kaevatud ja viidud aia äärde, kus pole roose ja muid õrnemaid lilli, mida ta segama saaks hakata. No ja kasvab see elupuu mul siiani seal aia ääres. Kusjuures õige mitu aastat oli ta üsna mõõduka juurdekasvuga, aga nüüd viimased aastad on temagi uue kasvuväe sisse saanud!
Hea kui mõned jalad pildi nurgast paistavad, see on kindel märk sellest, et on 2008.aasta sügisel tehtud pilt :) Siin on lisaks elupuule istutatud ka üks ebaküpress, mille vanem tütar mulle kingituseks reisilt kaasa tõi. Teda ma istutasin hiljem mitu korda ümber, kuid lõpuks sai päikesepõletuse ja ikka kuivas ära. Aga ta pidas ikka aastaid minu juures vastu! 2008. istutasin ka esimesed roosid, mis tellisin garden.ee'st ja millest sai alguse väike roosihullus. Sünnipäevaks lasin endale kinkida Rooside entsüklopeedia. Seda tudeerides jõudsin Tantau roosideni ja sain mõningase kirjavahetuse tulemusena ka kontakti rooside müüjaga ja lõpuks ta nõustus mulle müüma 50 roosi. No endale ma ilmselgelt niipalju ei soovinud ja nii sai otsitud sõpru ja tuttavaid, kellel sama huvi. Nii kujuneski, et tegelesin Tantaust rooside tellimisega järjest 10 aastat. 
samal ajal tehtud pilt teise nurga alt. Igasugu tuuste sai selles peenras ikka ära proovitud. Ja tegelikult alates 2008. hakkasin tundma huvi ka kujundamise vastu. Kuidagi ära tüütas see taimede ümber istutamine, sest ikka jäi mõni madalam tuust kõrgema varju. Suvel käisin aiakülastustel ja sattusin ka Palusalu aeda. Tänu Palusalule ma ka Räpinasse õppima läksin 2009.aastal. Esitasin talle tollel aia külastusel nii palju küsimusi, et ta lõpuks ütles, et no tule Räpinasse õppima, et ta ei jõua ju kõike mulle mõne minutiga ära seletada! Siiani mäletan, et vähemalt ühele sisseastumise küsimusele sain vastuse sellelt aiakülastuse päevalt: nimelt, et osi juured on mustad! Ma ju olen küll maal kasvanud, aga ilmselt silmad kinni, nii et ei teadnud ma taimedest eriti midagi. 
2009. aasta suve alguse pilt peaks see olema. Peenra ääres metssalvei on üsna pikalt ilus, aga lõpuks ta kipub liiga laiutama ja rooside kõrval jäi talle ruumi napiks.
 2009. aastal sai hangitud kaljukadakas 'Blue Arrow'. Elupuu on siit peenrast juba mujale rännanud

Sellelt pildilt on näha kaljukadakas 'Blue Arrow', mis on tänaseks hiiglaseks kasvanud. Sai istutatud selle mõttega, et varjab veidi sauna ust tänava vaatest. No ega ta seda funktsiooni pikka aega ei täitnud, alles viimastel aastatel on arvestava suurusega. Kõrval olev ebaküpress, mis sai 2011. aastal ilmselt ümber istutatud, sest hakkas roose varjutama.
2012. aastal on roosid juba päris kenad ja peenar üsna peenra moodi :) Kaljukadaka ees paistab ka mägimänd 'Mops', mis ka siiani kenasti kasvab.
Roosid on kenad ja lopsakad. Nendest hellikumad on välja läinud, tugevamad siiani kasvamas. Alles on pinnakatteroosid Santana alates 2009.aastast ja Rosarium Uetersen, mis küll ühe aasta veetis kasvuhoone kõrval poolenisti umbrohu sees, aga kuna ta muutus siis väga kenaks, siis istutasin ta peenrasse tagasi. 
 Valgeõieline metssalvei 'Shneehügel' on korduvalt asukohta vahetanud ja teda on ka mitmeid kordi jagatud. Ilus ja vastupidav. Kui peale õitsemist pügada, siis püsib kenana sügiseni.



2014. aastal sai soetatud veidi rohkem madalaid kuuski ja nende ümber rajatud nn. kivipeenar. See õigustab ennast täiesti, lihtsam hooldada ja okkalistele ka paistab meeldivat.
2015. enne vana sauna lammutamist oli kaljukadakas veel üsnagi sihvakas. Vaatan ja uurin pilte, et millal sai istutatud roomav kadakas, ilmselt 'Blue Chip'. Tundub, et see istutatud siia peale sauna ehitust, sest siis oli kaevu ümbrus ülesse kaevatud. Ja kas ta tõesti nii kiiresti kasvab? Praeguseks juba üle 2 meetri läbimõõt. Või siis istutasin ta kuskilt ümber... no ei ole sellised detailid kuskil salvestatud...
2016. aasta kevadel on peenar juba üsna sellise näoga nagu praegugi. Veidi kive on juurde laotud ja taimed on suuremaks kasvanud. Kuna sauna ukse asukoht muutus, siis on ka kõnnitee teises kohas ning peenar ulatudb kaevuni. Enne oli ümber kaevu eraldi peenra osa.
 2017.aasta mai kuus harilik kuusk '`Frohburgi` ja kaljukadaka  ´Blue Arrow´  vahel paistab veel kena vahemaa olevat. No kes see oskas arvata, et kadakas sellise hooga veel edasi kasvab. Sai ju kuusk istutatud selle teadmisega, et kadakad on üldiselt lühiealised ja kui kaljukadakas saba annab, siis on kuusk juba parajalt suur.

 2018. on kivipeenar laienenud kadakate ümber. Ainult rooside jaoks on mullaga kaetud ala alles. Lisaks paistab siit kenasti ka üks jaapani enelas ja tagapool kõrreline kahe Rosa rugosa Foxi vahel.
 Lisaks roomavale kadakale `Blue Chip` on lisandunud harilik kadakas 'Tatra' - efektne kollaseokkaline sort. Samuti paistavad roosade rooside ees ka kaks hariliku jugapuu sorti 'Filip's White Column'. Koht on valmis ka harilikule kuusele `Acrocona Nana `, mis esimesel katsetusel hävis. 


2019 aastaks on rooside osakaal okkaliste kasuks oluliselt vähenenud


2020. aastal on kuused saanud kasvuhoo sisse nii, et põhiline töö on nende vormi lõikamine ehk pügamine.




No comments:

Post a Comment