Monday, February 3, 2020

Kui õues on kõle külm ja niiske ....

Kui mõned külmalembesed aednikud toimetavad õues sellel aastal ka jaanuaris, siis mina ei suuda end sellise niiskuse ja jaheda tuulega küll toast välja meelitada. Üks päev oli veidi ilusam ilm, pisut päikest ja vihma ei sadanud. Siis suutsin kasvuhoone ära koristada ja külvata ka veidi porgandit ja redist. Nüüd pole suutnud isegi vaatama minna, et ehk peaks neile pisut ka vett andma .... :)
Eelmise aasta sügisperioodil olin üle nädala Soomes tööl - tegin oma põhitööd ja lisaks hoidsin tütre veidi üle aasta vanust poissi.
Peale seda "sukeldusin" uude valdkonda, mis seotud nii taimede kui keemiaga (minu esimene omandatud eriala).
Alustasin juba eelmise aasta oktoobris homöopaatiaga kursusega.
Homöopaatia ja allopaatia mõisted võeti kasutusele 18.sajandi lõpus ja sellest ajast saadik on need meditsiini harud arenenud paralleelselt, kuigi allopaatiline meditsiini on sellest ajast alates olnud riiklikult tunnustatud ja homöopaatilist on nimetatud alternatiivseks. Üsna põhjalik ülevaade homöopaatia ajaloost leiab Wikipediast, aga ka Briti Homöopaatia ühingu lehelt. Ehk siis, kellel on huvi, leiab infot nii internetist kui raamatukogu riiulitelt. Näiteks on eesti keeles ilmunud ka mitmed homöopaatia raamatud.
Lisaks homöopaatia õppimisele tekkis mul ka taimede valdkonnas uus huvi! Kuna üle poole homöopaatilistest preparaatidest on valmistatud taimedest, siis tekkis soov üle vaadata need taimed, mis juba aias on ja mida juurde võiks hankida just nende hulgast, mida on kasutatud homöopaatiliste preparaatide valmistamisel. Kuna homöopaaias ravitakse n.ö. informatsiooniga, siis tegelikult ju taimed, mis kasvavad aias peaksid kandma sama informatsiooni, mis on pandud n.ö. terakeste sisse!
Kindlasti ei sea ma eesmärgiks ~1800 erineva taime kasvatamist oma aias (umbes niipalju neid taimi on täna homöopaatias kasutusel)! Aga igatahes on see minu jaoks uus motivatsioon! Pole ma ju siiani leidnud ühtki liiki, mis mind lõpuni oleks köitnud! Ja lillede külvamisel ei ole mul siiani ka mingit süsteemi olnud!
Sellest huvist johtuvalt tellisin mõnede maitse- ja ravimtaimede seemned, mida plaanin sellel aastal kasvatama hakata.
Maitsetaimede ja muu roheliste roheliste taimede seemnete valikus mängis lisaks rolli ka toitumise teema. Valisin ikka selliseid taimi, mis minu jaoks antud hetkel olulised tundusid.
Kuigi toitumine ja homöopaatia on nii lai valdkond, et sellega saab kogu oma elu sisustada, siis sattusin veel ka eeterlike õlide teemasse.
Et selles maitse- ja ravimtaimede ning eeterlike õlide maailmas mingitki süsteemset ülevaadet saada laenutasin raamatukogust lisaks enda riiulis olevale Maitsetaimede leksikonile Ain Raali Farmakognoosia ja Eesti Ravimtaimed.

Nii ma olengi juba mõnda aega kogu oma vaba aja nende raamatute uurimisele pühendanud.


Vaikselt valmistun ka seemnete külvamiseks.  Kuna eelmine aasta tellisin üsna palju uusi seemneid, siis sellel aastal täiendasin vaid valikuliselt. Mõned uued salatid siin näha...










Esimesed külvid olen plaaninud teha
laupäeval 8.02 - s.o. Maria Thuni kalendri järgi lehepäev. Siis plaanin külvata stevia ehk suhkrulehe, porru, varsselleri ja brüsseli kapsa.
Brüsseli kapsaga eelmise aasta kogemus, et kasvuperiood jäi lühikeseks. Proovin nüüd siis teisiti!

pühapäecal 9.02. s.o. pühapäeval s.o. vilja-päeval plaanin külvata paprika, pipra ja artišhoki.

Artišhoki kohta lugesin, et tema seemned vajavad külma perioodi. Seega panen need õue. Eelmine aasta ostsin ka 2 taime, kuid olen lugenud, et ei saa väga kindel olla, kas need üle talve ellu jäävad. Talikülvi meetodil külvamine võiks anda ka taimedele parema külmakindluse. Veidi alla miinuse ehk ikka öösiti temperatuurid langevad!
Püüan sellel aastal seemnete külvamisega veidi enam arvestada taimede idanemistemperatuure, et külvid paremini õnnestuksid. Hankisin selleks otstarbeks nn. külvikasvuhoone koos soojendusmatiga.
Ja lisaks tellisin ka taime valgustid, eks näeb kaua nende kohaletulek aega võtab.
Aga sellest juba järgmine kord.