No ja kesse oleks osanud arvata, et taimed juba vaja kõik külvata-istutada mai algul ja veel vähem oskasin ette näha seda kuivust mis siiani kestab!
Aga hoolimata kõigist tagasilöökidest aias, oli puhkus ikka tore ja kosutav. Ma ei teagi, et ükski puhkus, kui ikka kodust ära käia, võiks mitte tore olla! :)
Olime Alanya lähedal Kahya Resort Aqua & Spa hotellis, kus oli ruumi nii lastele kui täiskasvanutele. Lisaks kohapeal mererannas jalutamisele võtsime ette ka kolm reisi. Lastega palju enam nädala jooksul polegi mõistlik. Ühe päeva sõitsime laevaga ringi, mis oli igati mõnus päev, kuna saime vähemalt neli korda laevalt merre ujuma, sh. koobastesse.
ujumiseks anti nõrgematele ka päästevestid, et kõik soovijad saaksid kaldale, koobastesse ja lihstalt ujuda.... koobastes ujuda oli igatahes päris lõbus...sisse mahtusidki ainult ujudes näiteks!
Ühe päeva võtsime rendiauto ja sõitsime Alanya Sapadere Canyon'isse. See oli tõesti mõnus matk, kenad turvalised puitteed mägede ja koskede vahelt. Detailem info koobaste kohta on lisatud lingil.
Kohalesõit oli mõneti seikluslik. Õues oli sooja ~30-32 kraadi ja peale lühikest peatust, et imetleda kuristiku sügavust otsustas meie auto lõpetada sõitmise.
Kuid nii nagu ikka...kui olime teeäärses bussipeatuses varju otsides jõudnud just rendifirmasse helistada tuli üks kohalik onu ja hakkas meiega täiesti puhtsas türgi keeles midagi seletama. Igatahes saime me niipalju aru, et ta tahab meid viia oma veidi väiksema autoga kanjonisse, kuhu me siis endid ka osavalt ära pakkisime! Seda oli ka hädasti vaja meile, et me seal lõõskava päikese käes ära ei nõrkeks. Kuna see onu oli kanjoni vaht, siis viis ta meid muidugi kohe kanjoni väravasse, kust algas laudtee.
Nii me siis lustisime kanjonis senikaua kui rendifirmast auto meile järele saadeti ja see võttis aega ~kaks tundi!
Vesi, mis seal voolas tuli allikatest ja oli väga maitsev! Sealt juhiti ka külasse joogivett mööda torusid!
Kanjoni lõpppunkt oli kõige suurem kosk, mis seljataha jäi. Kuna rendifirma saatis meile mitte uue 7 kohalise auto, vaid lihtsalt sõiduautoga poisi, siis jätkasime oma teekonda koos n.ö. reisijuhiga! :)
Rendifirma poiss oli väga meeldiv ja kuna meie auto ka ikka mõningal määral sõitis ja siis suvalises kohas jälle välja suri, siis sõitis rendifirma poiss meiega koos järgmisse sihtpunkti Cüceler'i koopasse. Koobastest pikem jutt ja selgitus on lisatud lingil kõik detailselt kirjas.
Seejärel viis meid saatjaauto söögikohta, mida me ise ilmselt poleks leidnud. Restoranid Dim jõe peal. Seal oli palava ilmaga ikka väga mõnus.
Toit oli muidugi maitsev nagu Türgis ikka. See oli ka kogu reisi jooksul peaaegu ainus kord (v.a. laeva reisil), kui väljaspool hotelli lõunatasime! Kuna olin antud reisil n.ö. lapsehoidjana kaasas, siis ei olnud mul palju sõnaõigust. Kui ise olen reisid planeerinud, siis eelistan alati ainult hommikusööki hotellis ja ülejäänud lõuna ja õhtusöögi kohad on kõik erinevad!
Peale lõunasööki jätkasime oma väikest ringreisi suunaga Damlatas'e koobastesse kuid jõudsime hoopis Dim Cave'i, kus on filmitud seitse pöialpoissi. Sissekäigu ukse kohal kõik pöialpoisid reas...ole vaid mees ja saa aru, kes on kes
Huvitav lugu, kuidas koopad avastati ja millised ravitoimed on koopal on kirjas lisatud lingil. Koopad aga olid tõesti võimsad ja tekitasid sünge ja õudse tunde. Pilti teha seal väga ei õnnestunud...kaasa tõin pigem emotsiooni!
Ühe päeva tšillisime Alanyas, mis on ilus linn, mida kohalikud pidid kutsuma külaks. Hotellist Alanyasse oli ~25 kilomeetrit ja sinna saime kenasti bussiga. Hullasime Cleopatra rannas lainetes
Sõitsime eelmine aasta valminud uue rippraudteega (Cable Car'iga) ja külastasime Alanya kindlust, kust on imeliselt kaunis vaade nii Kleopatra rannale kui kogu linnale.
Ehk siis mägesid ja merd seal Alanyas jätkub. Ilmaga meil vedas, sest nädal enne oli sadanud niipalju, et kohalikud ei mäletanud sellist sadu! Sellel nädalal kui meie seal olime, oli kohati isegi liiga soe ...üle +30 kraadi!
Mõni looduse ja lille pilt ka lõpuks!
Kuigi on väga palju kohti, kuhu minna, aga Alanya on üks neist, kuhu võiks isegi tagasi minna. Ja huvitavaid tegevusi jagub seal ka järgmiseks korraks. Näiteks Pamukkale on koht, mida tasuks külastada. Türklased ise peavad seda mineraalkivististe kaljut kaheksandaks maailmaimeks.
Alanya kohta on olemas ka eestikeelne lehekülg, kust saab erinevat infot ja soovitusi!