Sünnipäeva nädal ja puhkuse algus

Alustan seekord mitte algusest vaid lõpust ehk siis viimasest sündmusest mis mind emotsionaalselt puudutas. See oli AC/DC  kontsert Desselis (Belgias) 9.august 2024. Kuna mul pole kindlat muusikastiili eelistust, siis olen avatud erinevatele stiilidele! Ja ausalt, ma polnud kuulnudki sellisest ansamblist :) Kui youtube'st eelnevalt püüdsin aimu saada nende muusikast, siis ei osanud midagi arvata! Aga kontserdil kohapeal oli nende esinemine tõsiselt võimas ja kaasahaarav. Mul pole just palju kogemusi maailmakuulsate ansamblite kontsert-esinemistest, kuid üksikute põhjal, mida olen käinud kuulamas, julgen üldistada, et nende esinemistes ilmneb eriline energia ja jõud, mis muudab need meeldejäävateks aastateks või aastakümneteks! Mis puutub antud ansamblisse, siis AC/DC Tribute show tuleb Tallinnas veel sellel aastal!

Noorpõlves ma ei tundnud huvi muusika ega ansamblite vastu ja sageli ma ei tea ega tunne ära, mis ansambli või muusikuga on tegemist. Paljud muusikalegendid on alles viimastel aastatel minu teadvusse jõudnud! Tundub, et ma liigun selles osas justkui mingis tagurpidi arengutsüklis! Samuti ka taimede maailmas. Suutsin lapsena maal kasvada ilma taimi märkamata ja tundmata. Päris huvitav, mida mina lapsena-noorena õppisin sellel ajal? 

Enne vapustavat kontserti külastasin eelmine päev Ghenti Botaanika-aeda, mis oli muljetavaldav ilmselt sellepärast, et ta hõlmab teadusuuringute baasi, kuhu Ghenti botaanikud on kogunud taimi kogu maailmast, kokku ~10 000 taimeliiki. Botaanikaaia külastus on tasuta ning seda aeda kasutavad linna-elanikud ka näiteks pikniku pidamiseks. Pildid ei suuda seda emotsiooni edasi anda... aga mõned neist siinkohal siiski meenutamiseks...

Ühe päeva veetsin Meisse Botaanika aias, mida peetakse üheks maailma suurimaks. Selle päeva jalutuskäik oli ~17 km. Võimsad muljetavaldavad ja pilkupüüdvad puud, saareaed, Bouchouti kindlus, lõhna- ja värviaed - kogu selle aia nautimiseks ilmselgelt ühest päevast jäi napiks!

Harilik tulbipuu

Suhkruvaher

Kunst metsas, mis pildil ei paista eritud välja, kuid oli omamoodi huvitav ja inspireeriv vaade!

Kuke-korallpuu /Erythrina crista-galli L. /

Erinevaid vahtraid oli siin palju ...

Roiskuva liha või laiba lõhna eritav hiid-titaanjuur /Amprphophallus titanum/ oli Meise botannikaias parajasti õide puhkenud, teine on peagi puhkemas. 

Vesiküpressid saareaias

Hiidsekvoia ehk mammutipuu ketas, mis olevat olnud langetamise ajal 2000 aastat vana ja mida eksponeeritu Expo 58'l.

Maailma tunnustatuma sürrealistliku kunstniku Rene Magritte näituse elamus Horta galeriis oli vaatamist väärt. Ma pole suuremat sorti näitustel käija, kuid seekordne näitus oli elamus omaette. Magritte filosoofiline sisu, mida ta oma teostega väljendas oli välja toodud esmalt visuaalselt piltidena, seejärel n.ö. filmina pildid+sõnumid+muusika, mida sai nautida lamamistoolides ja lõpuks 3D filmina. 

Magritte peenmaailma tunnetus oli ilmselgelt erakordne, edastades sõnumeid...a'la asjad ei ole nii nagu nad paistavad või et silmale nähtamatu ala on oluliselt suurem kui nähtav. Tema teoseid on püütud tõlgendada erinevalt, minu hinnagul on tema teoste põhiline püüdlus suunata inimesi mõtlema piiranguteta, tunnetama ja tajuma maailma läbi enda teadvuse. Selles mõttes on tema teoste sõnum ka tänases maailmas vägagi päevakohane!