Sain lõpuks endale uue fotoka ostetud. Paraku praegu väljas suhteliselt kolepiltide aeg ja ei oskagi, mida võtta, mida jätta! :) Aga no esimesed klõpsud ikka vaja teha!
Olen tasapisi oma pisikesse aeda ka okkalisi istutanud. Kuid nüüd nomaeitea kust saabus see päris okaste vaimustus minuni. Muidugi otsin oma linnaeda vaid väikevorme! Meenub Brandon Bays'i mõte, et kiindumine välistesse asjadesse ei ole ainus kiindumus meie elus. On veel peenem ja sama võimas, kuid salakavalam kiindumine, mis leiab aset meie sisemises elus - kiindumine oma mõtetesse, omandatud teadmistesse ja õpitud uskumustesse! Usun lohutavalt, et välised kiindumused on siiski kergemad! :)
Et alustada algusest, siis esimene okaspuu, mille oma aeda istutasin (samal ajal istutasin ka rippoksalise pihlaka) kohe peale majja kolimist 2004. kevadel, oli elupuu. Sorti ma muidugi ei tea ja kuna ta hakkas liiga kiiresti kasvama, siis olid mul abiks käärid! :) Võtsin ladva maha, et takistada kõrgustesse kasvamist, aga lõpuks hakkas ta ikkagi laiutama nii, et olin sunnitud ta üsnagi suurena ümber istutama! Tema jäi ka ainukeseks elupuuks minu aias!
Jõudsalt on kasvanud Kaljukadakas Juniperus scopulorum ´Blue Arrow´ - 2010. Tartu PK
Pikka aega ei leidnud talle sobivat kaaslast ja nii ta üksikuna kõrgustesse kasvaski. Alles 2013 leidsin tänu Muhediku soovitusele talle kõrvale kaaslase - Hariliku kuuse sordi 'Frohburgi`, kes peab nüüd kibekähku kasvama, et võrdseks partneriks saada!
See praegu veel roosipeenra nime kandev peenar muutub mul varsti okaspuu peenraks! Roosidest jätan päikesepoolsesse külge vaid paar Rosa rugosa Foxi't
Leidsin vahvasid Taxus baccata'sid, mis kannatavad poolvarju ja kohe tekkis mõte, et maja varjus võib neile olla sobiv koht. Sordid, mis meeldima hakkasid: 'Adpressa' - , 'Decora' - madal, lame kakuke , 'Sommergold' - alla meetri poolroomav, suvel kollane/talvel roheline, 'Green Dianond' - madal kääbuspõõsas, 'Repandens' - laiuv pinnakatja ... Mida täpsemalt, see sõltub, mis on saadaval...
Olemas on mul juba värd-jugapuud 'Hillii' aastast 2010 ja 'Hicksii' aastast 2011, need tunduvad lausa kohustuslikud olevat! :)
Kadakad leidsid tee minu aeda 2010.aastal. Alles on neist mul kirju kadakas 'Holger', roomav kadakas `Blue Chip` ja üks harilik kadakas, mis kingiti potis. Istutasin ta maha ja vaikselt on ta nüüd täitsa kenakeseks kasvanud, kuigi ühel talvel murdus tal latv raske lumekoorma all ja kevadel sai päikesekahustusi. Nende osas ma uusi sorte ei otsi ...esialgu!
Lisaks on uuele elule ärganud ka Mägiküpress Chamaecyparis pisifera. Loodatavasti on see ikka mägiküpress, sest selle tõi tütar Saksamaa reisilt kingituseks mulle potis. Päikesepõletused on teda mitmel aastal räsinud, kuid nüüd kui istutasin ta rohkem varju, on ta jälle kosunud. Koos hariliku kadakaga, kes on samuti potikingitusena minuni jõudnud, paistab neil kahel olevat hea klapp koos kasvamiseks!
Eriline kirg on mul just nüüd tekkinud mägimändide suhtes. Võib-olla seetõttu, et Elva männilinn ja siin peaks neile meeldima! :) Aga küllap ka seetõttu, et avastasin, kui imelisi väikesekasvulisi sorte on saadaval. Kuna männid enamuses vajavad rohkelt päikest, siis esilagu tundub, et ei tohi nende hankimisega liiale minna!
Mägimänd 'Mops' on mul aias juba aastast 2010 ja 2013 lisandus 'Ophir'. Selline väikseke teine, vaevalt paistab lume seest välja:
Aga sellel aastal on kindlasti vaja neid "mopsikuid" juurde hankida. Muhediku juures nähtud 'Varella' on möödapääsmatu, 'Humpy' - lühikeste okastega väike mätas , 'Minima' , 'Winter Gold' , 'Pillar', 'Typ Tirol' ja no mida kõike veel võib leida!
Mõni väikesekasvuline musta männi (Pinus nigra) sort peaks eesaia peenrasse päikese kätte ka ära mahtuma: näiteks 'Globosa', Spielberg' , 'Hornibrookiana' või miskit muud?
Kuuskedega on minu aias nii, et kui otsisin kaljukadakale sõpra kõrvale, siis väikese segaduse tulemusena sain endale lisaks hariliku kuuse sordile 'Frohburgi` ka 'Ohlendorfii'. Ja praegu on mul selle üle hea meel! Küllap ta ikka teadis, et mul teda vaja on! :)
Nii saigi tütrele jõuludeks kingitud okkaline, kes vajas hädasti enda kõrvale kaaslast kasvamiseks, omale sõbra kõrvale! Nagu ikka nende kingitud potikestega, siis selleks ajaks kui need mulle istutamiseks kätte juhtusid, ei olnud neil nime silte enam küljes. Seega ei ole teada, kes see tegelane üldse on ja kui suureks ta kasvada plaanib! Aga saab ju silma peal hoitud! Kui kellelgi on häid mõtteid ja pakkumisi liigi/sordi tuvastamisel, siis on see teretulnud! :) Lisasin ka oksast eraldi pildid, kust on näha, et okas on altpoolt hallikas ja pealt roheline. Lõhnab see okas üsna sarnaselt hariliku kuuse okkaga!
Millised uustulnukad käesoleval aastal tee minu aeda leiavad ei ole veel täpselt teada! Igatahes olen ma nendele kutse saatnud ja tutvustanud ka keskkonda, kuhu neid oodatakse! :)
Lugesin ja itsitassin vaikselt habemesse :D, okaspuud on nüüd siis kõigile latva löönud ja õigustatult, okaspuud ON numpsikud, nii suured kui väikeseed :) ja kirglikku fotokaklõpsutamist uuekesega :)
ReplyDeleteMa ka muigan vaikselt endamisi, enamvähem kõik jõuavad kord lilledest kaugemale.
ReplyDeleteAga okkalisteta ei saa ju kuidagi, nüüd on ju talvel ka, mida vaadata. Eh, ja kui vaatad veel suurte puukoolide katalooge, võib aru päriselt peast minna
Ja muudkui klõpsuta aga huvitavaid pilte teha:)
Ei saa aru, kuidas ma tundmatuks muutusin :)
ReplyDeleteNäitasin just eile emale Tsiili ja Rahmeldaja okkaliste pilte. Väiksese tagamõttega muidudgi :)
ReplyDeletePalju rõõmu uuest klõpsutajast!
Ahaa, et nii käib see siis teistelgi - et alustatakse arglikult okaspuude väikevormidest. :) Mina olin alati öeldnud - ei mingeid okaspuid, eriti elupuid minu aias! Kuid sel aastal nad tulevad, pisivormid siis kõigepealt, teadmata, kes või mis mu pehmeks rääkis ... Aednikud muutuvad vist iga aastaga aina avatumaks ja avatumaks uutele taimeideedele. :)
ReplyDelete