Kuna viimased päevad on lõpuks ometi jõudnud ka meie õuele vihmasajud, siis tekkis sellel suvel esmakordselt ka võimalus lugeda. Sõbranna soovitusel sattus mulle kätte selline raamat nagu Heidit Kaio "Vestlused Priiduga. Lahutus", mille pealkiri oleks võinud vabalt olla ka “Head kriisi ei tohi raisku lasta!”.
Hea ja kergesti loetav raamat, mille lugesin läbi kahe õhtu-päevaga vihmasadude vahepeal Raamatu tutvustusena on päris tabavalt öeldud: "Lahutus ei tähenda ilmtingimata seda, et suhe ebaõnnestus. Lahutust võib vaadata ka kui ühe eluperioodi lõppu. Kõik siin ilmas lõpeb ju millalgi, aga ärgu lõpp defineerigu sellele eelnenud elu."
Mingil põhjusel ei sattunud ma seda lugema poolteist aastat tagasi, vaid just nüüd, kui nii mõnedki mõtted ja soovitused olen juba ise leidnud erineval viisil! Aga see oli siiski minu jaoks huvitav lugemine, nii mõnigi mõte oli eriliselt hästi lahti seletatud. Eriti jäi meelde mulle võrdlus surfamisega. Ilmselt olen hetkel just selles etapis oma elus!
"Uute suhete loomine meenutab lainelaual surfi. Õiget lainet oodates hulbid ookeanis laual lebades ja ootad oma, mis annaks pika ilusa sõidu, erakordse kogemuse. Samas hindad iga lainet: kas see on õige? Iga tulija pärast ei tasu sahmida, sest ebatasesel pinnal nõuab ainuüksi püstitõusmine erakordset osavust ja pingutust. Isegi kui asjaolud tunduvad õiged, võid kukkuda nii, et pead pinnale pääsemise nimel võitlema, suu vett täis. Mõnikord tuleb väga äge laine, aga sa oled selle vastuvõtmiseks kehvas kohas või hakkad ise mööda rapsima - no ei saa lainele peale. On erakordne juhus, kui kaks sobivat inimest on oma elu ja tunnetega samas kohas."
Aga nüüd ikka ka mõned vaated aiast.
No comments:
Post a Comment