Gran Canaria - kuus pool tundi lendu ja olemegi suves!

Pikk talv hakkab seljataha jääma. Juba on õues rohkem päikest ja varakevadised lilledki õitsevad. Külm tuul mind veel õuetöödele ei kutsu! 

Äsja lõppenud nädalane Gran Canaria reis mõlgub veel mõtteis! Kuigi enne reisi olin mõnedki korrad mõelnud, et peaks leidma Kanaaridele ühe väikese pesa, kus talvitumas käia, siis nüüd see seisutkoht sai minu jaoks ammendatud! Nädal-kaks päikeses ja Atlandi ookeani lainetes mõnuleda, see on super, kuid pikemaks talvitumiseks peab leidma miskit muud! 

Gran Canaria on Kanaari saartest suuruselt teine, Tenerife järel. Lugusid ja infot nende saarte kohta leiab netistki ühte-teist, kuid ise tellisin enne reisi Marco Polo Gran Canaria reisiraamatu! Reisiraamatust oli abi selleski, et 11.aastast lapselast veenda, et tegelikult on mägedes tore matkata! Luges, vaatas pilte ja teatas, et tegelikult ta ikka tahab sinna minna! :) 
Gran Canaria on mitmekesise loodusega ... seal võib jalutada justkui Sahara liivakõrbes, troopilistes palmisaludes, männimetsades, kaktusi täis kivikõrbetes ja rohelistel aasadel! Samas saab ronida järskudel kaljuseintel ja sõita mööda mägiteid, mis pidavat meenutama Suurt Kanjonit!

Võimsad ookeanilained, särav päike meelitab randa tuhandeid päevitajaid ja jalutajaid! Siin pildil minu reisikaaslane lainetes hullamas :) Jalutajaid nägi rannas rohkem ja vähem oli märgata päevitamist. Nudistidele ja homoseksuaalidele olevat ette nähtud eraldi tsoon, aga selle piiridest ei olnud võimalik aru saada, sest rahvas kõndis läbisegi ja keegi ei häirinud kedagi.

Lõputu liiv, kus sai mängida nagu suures liivakastis (Sahara kõrbest kantud liivadüünides). Meil õnnestus jääda üsna suure liivatormi kätte. Tuul tõusis järsku ja oli raske liikuda, rääkimata sellest, et liiva tuiskas silma ja suhu... õhuke sall ja käterätid aitasid meil sellest pääseda! :) 

Muidugi püüdsin ma reisi planeerida nii, et Maspalomase karneval jääks meie sealoleku aja sisse... Üle nädala kestev karnevalipidu hõlmas kõiki  mereäärseid tänavaid ja lõppes pidustuste ja ilutulestikuga rannas! Ühe raami sisse püüti meidki! :) 

Gran Canaria ja kogu Kanaari saarte põliselanikud olid guantðide hõimud, kes olevat elanud seal juba mitutuhat aastat tagasi.  Nende välimus olevat olnud igal saarel üsna ühesugune: pikka kasvu, sinised silmad, heledad juuksed ja nahk. Elasid mägedes kivikoobastes, isoleeritult rahus ja soojas kliimas, kus aasta ringi saadi põllult saaki ja ookeanist mereande. Ainus puudus oli veenappus.

Sooja jagub saarel ka tänapäeval, aga vett napib. Seepärast enamus toitu tuuakse täna sisse, sh. ka pudelivesi. Kraanist tuleb puhastatud ookeanivesi, mis lühiajalisel tarbimisel olevat ohutu, kuid üldiselt tarbitakse pudelivett!

Kohapeal, just põhja pool ja mägedes kasvatatakse banaane (väikesed ja magusad, EU jaoks alamõõdulised), tomateid, paprikat ja kartulit. Aedades näeb ka mandariine, mis olid mahlased, aga üsna hapud.

Veest on alati puudus ja selleks on nüüd ehitatud suured veehoidlad, kust siis vajaduse ja talupidaja rahakoti järgi pumbatakse põllulapile vett. 

Põhjapool on loodus rohelisem, maanteed on kõik asfalteeritud, kuid kurvilised ja kitsad, raiutud kaljudesse! Teedel on palju jalgrattureid, kellel alla mäge sageli kiirus läheb liiga suureks ja ei suuda kurve võtta... seega tuleb autojuhtidel tähelepanelik olla!

Kaktuse istandus kivimäe jalamil

Kui sõita põhja poole, siis mägedes torkavad silma tuttavad männisalud ja tee äärde istutatud eukalüptid. 

Kanaari mänd on tuhandete aastate jooksul just kuival vulkaanilisel pinnal kujunenud puuliik. See mänd on omapäraselt kohastunud eluks sealses looduses: pikad okkad korjavad pilvedest niiskust ja juhivad selle maamulda. Valminud viljad ehk käbid on suured ja meenutavad seedrimänni käbi, okkad on kuni 30 cm pikkused ja kolmekaupa pundis.

Metsapõlengud, mida pidi ~kord aastas juhtuma, ei suuda olulist kahju tekitada nendele kanaari mändidele ja aasta või paariga on puud taas rohelised. Nüüdisajal on kanaari mänd looduskaitse all ja tisleritöödeks selle puitu ei kasutata, kuid veel pool sajandit tagasi oli vastupidav männipuit hinnatud rõdude, uste ja akende materjal. 

matk Roque Nublo'le lükkus meil ühe päeva edasi, sest oli saju päev! Kohalikud rõõmustasid vihma üle, meie mitte nii väga! Aga siin me nüüd oleme...

Roque Nublo ei ole kõige kõrgem mäetipp Gran Canarial oma kõrgusega 1813 meetrit,  kõrgeimat mäetippu (1949 m) kutsutakse Pico de las Nieves ehk lumine tipp, sest mõnikord, mitme aasta tagant, võib ka lumi maha sadada ja siis pidid kõik, kel vähegi võimalik minema mägedesse lund nautima ja lumesõda mängima!

Kuigi enamus inimesi elab ranna piirkonnas, siis on siiski väikesed linnad/külad ka mägedes. Seal on elatusallikaks kas poodide või söögikohtade pidamine või muul moel läbisõitvate turistide teenindamine. 

 Kiviste mägede vahel olevad väikesed linnad olid suhteliselt tühjad, ainult mõned turistid jalutasid! 

Üle mägede sõidutamiseks võtsime reisi Kaspar Kõiva Seikluspartnerid' lt.

Reisi marsruut oli järgmine:

Sõitsime Maspalomasest Fatagasesse ja San Bartolomé Tirjanase ja seejärel tegime lühikese matka; Roque Nublo tippu, külastasime Tejedat, mis on Gran Canarial kõige kõrgemal mäestikus asuv haldusüksus nn. küla pealpool pilvi! Tagasiteel tegime lōunapausi Artenara koobasrestoranis ja käisime koobasmuuseumis. 

Artenarast Maspalomasesse sõitsime läbi Las Palmase. Las Palmase rannas oli näha suuri laevu, mis seal seisid. Need olevat nafta otsimisega ametis. Kui leitakse loodetud nafta, siis ennustatakse, et turismi osakaal, mis hetkel on põhiline tuluallikas,  muutub marginaalseks!

Agaete sadam, kust väljuvad laevad ja praamid Tenerifele ja kust on naabersaar näha ka palja silmaga 

Playa de Amadoresesse, mis olevat saare ainus valge liivaga rand, viib Puerto Ricost võrratu promenaad. Sedalaadi promenaadid olid üsna suures ulatuses nii lõunas kui põhjas!

Puerto Rico söögikohtades olid menüüd mitme-keelsed sh. ka soome keelsed ja üldse peetakse seda piirkonda kõige rahvusvahelisemaks! Soomlaste kogukonnad olevat Gran Canarial üsnagi suured! Samas eestalasi elavat seal ~100, kuid nad ei ole kogukondadesse koondunud!

No ja lõpuks leidsime ülesse ka kohaliku väikese botaanikaaia. Las Palmase külje all olev botaanikaaed on muidugi kordades suurem, kuid sinna me seekord ei jõudnud, kuigi vihmasel päeval käisime täitsa plaaniväliselt ka seal ära! 

Bussitransport on hästi korraldatud. Põhiliselt liiklesimegi bussidega, üheks päevaks rentisime rattad! Jalgsi kõndisime päevas umbes 10-18 kilomeetrit!

Botaanikaaias oli palju Aafrikast ja Austraaliast toodud puid ja põõsaid, mida polnud varasemalt näinud ega kuulnud! 

Üsnagi pilkupüüdev oli Kigelia pinnata, mida kutsutakse kas Vorstipuu, Aafrika vorstipuu või Kurgipuu. See kiirekasvuline ja võimas puu on pärit Lõuna-Aafrikast!

Huvitavate käbidega põõsas oli Morinda citrifolia, India nonipuu, mis kasvab nagu nimigi ütleb Indias ja Kagu-Aasias.

Vaid mõnedest nimedest tegin ka pilte... paljudest hiiglaslike käbidega puude-põõsaste nimedest pole mul aimugi! Aga huvitavad looduse imed on nad ikka! 

Või siis selline kummipuu laadne puu oma punase tutiga :)

Veeparki sõitsime ~12-20 minutit bussiga. Peagi pidavat aga ehitatama uus veepark turismipiirkonna lähedale! 

See pilt on ka veepargist ja mitte botaanikaaiast!

 Nii võimsaid kaktuseid ei olnud ma ka varasemalt näinud! Need kaktused Palmitos Pargis, kus nägime nii taimi kui loomi sh. papagoide ja delfiinide show'd.

Lisaks tekstile lisatud linkidele veel mõni webi lehekülje link neile, kellel plaan ise saarele minna:
Gran Canaria elust ja olust