Thursday, July 13, 2017

100 teraviljapeenart - üks neist....


Mõte ühineda kampaaniaga "100 teraviljapeenart" on kantud soovist lastelastele tutvustada erinevaid teraviljasorte ja ehk ka seletada, et kust pärinevad pudruhelbed jmt.
Ausalt öeldes on laste huvi nende peenarde vastu siiski suht tagasihoidlik. Selleks, et tekiksid seosed tuleks kogu teraviljakasvatamise, saagikoristamise ja jahu jahvatamise protsess kuni saia küpsetamiseni läbi teha. 
Ja tunda annab ka see, et see huvi tekib tegelikult lastel ~10. aastaselt. Lapselapsed aga on praegu kõik alla 10.aastased.

Teraviljadest kasvavad peenras: Oder 'Maali', suvinisu 'Hiie' ja kaer 'Kalle'. 
Ruumi puudusel jäid maha panemata oder 'Anni' ja suvinisu 'Voore'
Külvipinnad on väikesed, sest aias omad piirid! :) Külvatud seeme sai esialgu kaetud lattelooriga, nii külma kui lindude kaitseks.

Teraviljade kasvatamisest on päris huvitav lugemine:
http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Trykised/mahe_teraviljakasvatus.pdf







































Kaer 'Kalle' (Eesti 2012) - hea terasaagiga, suure 1000 tera massi ja mahumassiga sort. Hea proteiinisisaldusega. Keskmisest pikema kõrre tõttu surub hästi alla umbrohtusid. 


Kaera päritolust ja omadustest saab lugeda:
http://www.veskimati.ee/veski-mati-opetab/kaer/
Kaerast tehakse kaerajahu, -helbeid, -kliisid.



Nisu 'Hiie' - hea terasaagiga ning suure teraga keskvalmiv sort. Mahumass kõrge. Proteiini ja kleepevalgu sisaldus keskmine kuni kõrge. Kleepvalk hea kvaliteediga. Hea haiguskindlusega. Sobib saiaküpsetuseks.

Rohkem infot nisu kohta on soovitav lugeda:
http://www.veskimati.ee/veski-mati-opetab/nisu/ 




























Oder 'Maali' (Eesti 2011) - saagikas keskvalmiv sort. Suure tera ja mahumassiga. Keskmisest kõrgema proteiinisisaldusega. Suure teraga ja väga hea seisukindlusega. Sobib hästi tangude ja kruupide valmistamiseks.


Täpsem info odrast on saadaval:
http://www.veskimati.ee/veski-mati-opetab/oder/

Põldhernes 'Kirke'  (Eesti 1996) ja 'Mehis' (Eesti 1981)  - mõlemad on hilisepoolsed, kõrgus 70-100 cm, kipuvad lamanduma. 'Kirke' on violetsete õitega, kirjuteraline, sobilik loomade söödaks.

Mehis' on valgete õitega, roheliseteraline ja hilisepoolne. Hea supihernes, 


Põlduba 'Jõgeva' (Eesti 1956) - valkjaskollaste teradega hilisepoolne toidu- ja söödauba. Saagikus keskmine, maitse hea. Seemnekest õhuke, proteiinisisaldus kõrge.

Tärkasid vaid mõned taimed, ilmselt liiga külmad ilmad oa jaoks.












1 comment:

  1. Meil tuli kah uba väga ebaühtlaselt üles jA kui teiste kasvatajate postitusi nägin, tundus neil oaga samamoodi olema

    ReplyDelete