Aprillist ja natuke komposteerimisest

Aprillikuud on rahva hulgas nimetatud jürikuuks, sulakuuks ja mahlakuuks. Aprilli kohta on öeldud: aprill suurustab, et ta külmetaks kõik ära, kuid pole enam võimu aga ka seda et soe aprill ennustab külma maid. No ma ei tea, kas nüüd sellest rahvatarkusest juhindudes või siis lihtsalt laiskusest ei ole minu jaoks veel aiakevad alanud! 

Kuigi lisaks astronoomilisele kevade algusele on tunda päris kevade algust. Näiteks linnas autoga sõites tasub olla ettevaatlik, sest autojuhid on muutunud uljamaks ja ettearvamatuks, just neil päevil kui päike paistab! Päike suudab ikka meie elu muuta palju helgemaks ja rõõmsamaks, inimestel tekivad uued mõtted ja ideed! Sõbrad aednikud müttavad ka juba peenardes innustades mindki uusi plaane tegema. Hoolimata eelmise aasta okkaliste ikaldusest (mitmed taimed ei läinud kasvama) plaanin siiski sellel aastal uuesti proovida okkalisi juurde tuua oma aeda.

Ma ei ole paraku väga vaimustuses sellest kribulate otsimisest peenardes...

sest üldine pilt on siiski veel suhteliselt tühi ja nukker.

See siin nüüd see lipi-lapiline kompostikast, mida fännan juba aastaid. Täpsem selgitus on Maria Thun'i raamatus "Aiandusnippe" Oleme Thuni soovitusi pisut kohandanud. Nimelt ei kasuta me nn. tomativaiasid kasti nurkades, vaid ainult vajadusel paneme esimese ringi lipid üksteise külge kruvidega kinni. Ja mõõdud oleme ka teisendanud meil müüdava materjali mõõtude järgi sobivaks. Nimelt müüakse enamasti 3000m pikkuseid lippe ja siis on mõistlik need pooleks lõigata ja kasutada 1500mm'seid (Thun soovitab 1250mm). 

Nüüd väike juhatus, kuidas sellist kompostimise "kasti" teha. Esmalt tuleb hankida lipid 50*50*1500mm. Ühe kasti jaoks on vaja 40 lippi. Soovitav on hankida kohe 3'e kasti jagu lippe st. kokku 120tk. Meie tellisime 3 meetri pikkused lipid ja lõikasime pooleks, aga saab tellida ka kohe sobivad. Praeguseks oleme neid lippe kasutanud juba 5 aastat, kuues läheb. Isegi kui mõni alumine hakkab mädanema, siis saab neid ka ühekaupa välja vahetada. 

Kui materjal olemas, siis ei olegi muud, kui laduda lipid maha kaks tükki ühele poole ja kaks risti peale ja hakata sinna sisse komposti koguma ning vastavalt vajadusele lisada muudkui lippe kuni saavutatud kõrguseni. Kõrguse osas ei tohiks anda kiusatusele järele ja laduda kasti kõrgemaks kui 1,5m, sest siis ei toimu õigel kujul kõdunemisprotsessid ja tegelikult on tülikas sinna ka ladustada. 

Kui komposteerida õigesti, ei ole vaja seda materjali läbi kaevata. Kuid kuna mul mees armastab üle kõige kaevamist, siis ta on igal aastal need kuhjad ümber kaevanud. Seegi protsess ei ole keeruline, sest võtad lihtsalt lipid järjest pealt ära ja tõstad kõrvalolevasse kasti. Enamasti alumine kiht on juba ka kompostina kasutatav. Ja vana kasti põhja jätad uuele n.ö. juuretiseks!

Kui ladustada kasti toidujäätmeid, siis talveks oleme peale ladunud lippidest katte, et külakassid ja varesed seda laiali ei tassiks (esimene aasta sain seda sodi koristada nii enda kui naabri aiast!). Suvel aga viskame peale kas siis muru vmt, kui midagi muud ei ole, siis põhku.