Aprillikuud on rahva hulgas nimetatud
jürikuuks, sulakuuks ja mahlakuuks. Aprilli kohta on öeldud: aprill suurustab,
et ta külmetaks kõik ära, kuid pole enam võimu aga ka seda et soe aprill
ennustab külma maid. No ma ei tea, kas nüüd sellest rahvatarkusest juhindudes
või siis lihtsalt laiskusest ei ole minu jaoks veel aiakevad alanud!
Kuigi lisaks astronoomilisele kevade
algusele on tunda päris kevade algust. Näiteks linnas autoga sõites tasub olla
ettevaatlik, sest autojuhid on muutunud uljamaks ja ettearvamatuks, just neil
päevil kui päike paistab! Päike suudab ikka meie elu muuta palju helgemaks ja
rõõmsamaks, inimestel tekivad uued mõtted ja ideed! Sõbrad aednikud müttavad ka
juba peenardes innustades mindki uusi plaane tegema. Hoolimata eelmise aasta
okkaliste ikaldusest (mitmed taimed ei läinud kasvama) plaanin siiski sellel
aastal uuesti proovida okkalisi juurde tuua oma aeda.
Ma ei ole paraku väga vaimustuses sellest
kribulate otsimisest peenardes...
sest üldine pilt on siiski veel suhteliselt tühi ja nukker.
See siin nüüd see lipi-lapiline
kompostikast, mida fännan juba aastaid. Täpsem selgitus on Maria Thun'i
raamatus "Aiandusnippe" Oleme Thuni soovitusi pisut kohandanud. Nimelt ei kasuta me nn. tomativaiasid
kasti nurkades, vaid ainult vajadusel paneme esimese ringi lipid üksteise külge
kruvidega kinni. Ja mõõdud oleme ka teisendanud meil müüdava materjali mõõtude
järgi sobivaks. Nimelt müüakse enamasti 3000m pikkuseid lippe ja siis on
mõistlik need pooleks lõigata ja kasutada 1500mm'seid (Thun soovitab
1250mm).
Nüüd väike juhatus, kuidas sellist
kompostimise "kasti" teha. Esmalt tuleb hankida lipid 50*50*1500mm.
Ühe kasti jaoks on vaja 40 lippi. Soovitav on hankida kohe 3'e kasti jagu lippe
st. kokku 120tk. Meie tellisime 3 meetri pikkused lipid ja lõikasime
pooleks, aga saab tellida ka kohe sobivad. Praeguseks oleme neid lippe
kasutanud juba 5 aastat, kuues läheb. Isegi kui mõni alumine hakkab mädanema,
siis saab neid ka ühekaupa välja vahetada.
Kui materjal olemas, siis ei olegi muud,
kui laduda lipid maha kaks tükki ühele poole ja kaks risti peale ja hakata
sinna sisse komposti koguma ning vastavalt vajadusele lisada muudkui lippe kuni
saavutatud kõrguseni. Kõrguse osas ei tohiks anda kiusatusele järele ja laduda
kasti kõrgemaks kui 1,5m, sest siis ei toimu õigel kujul kõdunemisprotsessid ja
tegelikult on tülikas sinna ka ladustada.
Kui komposteerida õigesti, ei ole vaja
seda materjali läbi kaevata. Kuid kuna mul mees armastab üle kõige kaevamist,
siis ta on igal aastal need kuhjad ümber kaevanud. Seegi protsess ei ole
keeruline, sest võtad lihtsalt lipid järjest pealt ära ja tõstad kõrvalolevasse
kasti. Enamasti alumine kiht on juba ka kompostina kasutatav. Ja vana kasti
põhja jätad uuele n.ö. juuretiseks!
Kui ladustada kasti toidujäätmeid, siis talveks
oleme peale ladunud lippidest katte, et külakassid ja varesed seda laiali ei
tassiks (esimene aasta sain seda sodi koristada nii enda kui naabri aiast!).
Suvel aga viskame peale kas siis muru vmt, kui midagi muud ei ole, siis
põhku.
Kompostikast on uhke ja väga vajalik. Õied on ka armsad. Kas 7. pildil on valge tsilla?
ReplyDeletekui suurt pilti vaadata, siis on veidi pruunides toonides teine jah, eks siis peabki neid sibulikke vaatama :)
ReplyDeleteVäga asjalik kompostikast. Mul on 1kambriline ja peaks teise ka veel tegema. Lipid on hea mõte!
aga mis okkaliste needus sul seal siis on? Asi hakkab mind juba huvitavama, kas keegi käib neid välja sikutamas või?
ReplyDeletevot ma ei ole selle peale tulnudki, et järsku on süüdi hoopis keegi elajas...naabri kass elutseb valdavalt meie aias...no ja mutid ja vesirotid ka meil liikvel... Ei teagi, mida teha või mitte teha...?
ReplyDelete