Siis kui meil ööd pikad ja päevad lühikesed, päikest vähe, ilm jahe ja vihmane, ning aias enam toimetada pole mõtet, hakkan ikka ja jälle mõtlema, et peaks kuskile soojale maale sõitma! No aga kuhu siis? Kohti kuhu saab sõita on palju, aga milline koht oleks see, mis pakuks tõelist rahuldust? Sest on ju ilmselge, et kõiki ilusaid-huvitavaid-jamidaiganes kohti ei jõua ju läbi käia... ja pole ka huvi käia! Ainus mis mind innustab reisima on soe vesi ja päike
varakevadel või hilissügisel, siis kui meil Eestis seda napib!
Olen enda meelest suhteliselt vähe reisinud (külastanud ~25
erinevat riiki)! Ei ole käinud Ameerikas ja Aafrikas olen näinud vaid
Egiptust ning Aasias Türgit ja sealgi vaid Istanbuli!
Juba mõnda aega olen mõelnud, miks inimesed reisivad? Mis
tekitab seda kirge ikka ja jälle leida uusi kohti, kuhu PEAB minema?
No tahaks ju ka olla "normaalne" inimene, kes reisib
ja vaimustub sellest! :)
Aga raske on leida esiteks sihtkohta, kuhu tõeliselt tahaks
minna, kohta, mis nö. tõmbaks. Ja teiseks kuidas leida seda pointi (õppetundi), mille
nimel tasub end kokku võtta, pakkida asjad, oodata lennuväljadel, mitmeid tunde lennata, magada
võõras voodis jne. - tunda rõõmu ebamugavustest! :) Samas kui siinsamas Eestis
sõites 20 km ükskõik mis suunas võib kõike sedasama kogeda! Reisida lihtsalt selleks, et saada kirja linnuke, et olen näinud-käinud jälle uues kohas, selleks olen ma liiga laisk!
Senini olen reisidel kogenud pigem seda, et inimesed on põhiolemuselt
kõikjal samasugused hoolimata erinevatest kultuuridest ja kliimast ja looduse
ilu võib nautida samahästi Haanjas kui Amazonase vihmametsades!
Jah, reisides on suurem võimalus kohtuda uute inimestega ja läbi selle saada uusi kogemusi! Samas usun ma, et nende inimestega, kellega meil on vaja siin elus kohtuda, me kohtume nagunii.... ja selleks ei pea tegelikult sõitma tuhandete kilomeetrite taha! Pigem peame olema avatud ja märkama mis meie ümber toimub.
Aga ikkagi, miks inimesed reisivad?? :)
Reisitaksegi selleks, et aru saada, et kodu on parim paik maailmas. Ma ise küll ei kipu nii palju rändama kui varem, aga siiski reisimine avardab maailmapilti oluliselt.
ReplyDeleteJa kui sa pole käinud, mine Madeirale. Ma tükk aega mõtlesin, et mida seal Hiiumaasuurusel saarel ikka nädal aega teha. Tegelikult jäi aega puudu. Tõeline aiasõbra unelmate sihtkoht.
tänud soovitamast, olen samuti mõelnud, et mida nädala aega seal väikesel saarel teha! :)
ReplyDeleteMina reisin just looduse pärast ja minu jaoks ei ole nii nagu Sa kirjutasid, et vahet pole, kas nautida loodust Haanjamaal või no näiteks Uus-Meremaal. On küll vahe. Sama vahe nagu see, kas istutada aeda metsast leitud valge sinilill või osta uus väljamaine hortensia. Mõlemad on kaunid ja aias omal kohal aga see ilu on kumbalgi isemoodi. Ja minu lemmikuks on hoopis põhjamaad, loomulikult põhjamaised mäed aga eriti tundrud oma miniatuurse taimestikuga. Ma võiks seal lõputult käia. Eestis matkan ka :)
ReplyDeleteMina kuulun jälle nende sekka, kellele nii väga meeldib oma kodus olla, et ei armasta reisimist. Iseasi kui saaks kohale nö plôksuga, aga lendamine mulle ei meeldi, seda enam lennukis tunde olla. Thelal on ôigus, et vôôrsil olles hindad kodu veel rohkem. Reisil üle kolme päeva tuleb mul kohutav koduigatsus peale, alati!
ReplyDeleteMul on aga tuttavaid, kellele tundub reisimine olema nagu kollektsioneerimine. Igal oma haigus, kes kogub reise, kes lilli:)
Tänud Milda, toetamast/mõistmast minu tundeid seoses reisimisega! :)
ReplyDeletemul ju sama tunne, et kui kuidagi mugavalt ja kiiresti kohale saaks!
Samas, koduigatsust mul reisil olles ei teki...mul on niiöelda raske mõnusast kodusest eluolust lahti lasta! :)
Ka mina eelistan olla kodus ja ma ei pea selleks kuskile sõitma, et aru saada, kui rikas on me oma maa. Ma olen küll veidi käinud ja näinud, aga ainus koht, mis muljet avaldas, oli kõrb. Mets on aga kõikjal mets, vesi kõikjal vesi, loss on kõikjal loss :D
ReplyDeleteoi kui hea meel mul on, et mul on sõpru-tuttavaid kes selles reisimise osas minuga sarnaselt mõtlevad! :)
ReplyDeleteVõib-olla on see seotud n.ö. teatud küpsusega, kui oled endas selgusele jõudnud ja tunned end hästi seal kus oled. Ei ole enam vaja end proovile panna mägesid vallutades, ega otsida elu mõtet rännakutes!
Või siis hoopis on vanusega koos kadunud teatud ports uudishimu ja seiklushimu ning asendunud mugavusega!
Muidugi, küllap need taimekesed annavad meile ka veidi kindlust ja maaga seotust juurde! :)
Sind võib õnnitleda, et oled jõudnud olulise tõdemuseni - mitte midagi ei pea tegema selleks, et olla "normaalne inimene" nagu teised. Ja kui sul kunagi jälle sooja päikese igatsus pimehallil ajal peale peaks tulema, vali kõhklematult koht, mis kõige soodsamalt ja väiksemate reisivintsutustega seda pakub. Kel aga sündimisest saadik rännupisik veres, seda ei ravi ka lisandunud eluaastate hulk ;)
ReplyDeleteMa olen ka vilets reisija, nii et selleks, et mind kodunt välja saada, peab olema midagi rohkemat.
ReplyDeleteaga reis, mida korrata tahaks oli mäesuustamine Itaalias. Mäed võtavad lihtsalt hinge kinni. Sinna tahaks sattuda ka siis, kui on päriskevad.