Friday, April 10, 2009

Aia rajamise alguslugu



Ostsime maja 2003. sügisel. Esimesel sügisel jõudsime likvideerida "võsa" maja ukse eest! Ei noh, tegelikult marjapõõsad ja maasikapeenrad jm. taolise.

2004. aastal suvel kui põõsastiku asemel kasvas muru (pildil paremal pool teerada) ja tihedaks kasvanud "pergolast" oli säilinud vaid üks oks (vt. pildil vasakul) ...otsustasin, et maja juurde peab ju ometi kuuluma vähemalt üks ilus lillepeenar!
Ei, mul polnud plaaniski end mingi peenardamisega siduda, lihtsalt vaate pärast plaanisin ühe peenra rajada!


Peenra rajamiseks leidsin taimehuvilise tuttava, kes tõi taimed ja aitas peenrasse istutada. Peenra kuju andsin ikka ise ette, see pidi tulema poolkuu kujuga ja nii kitsas kui võimalik, sest rohimine pole minu lemmiktegevus.
Selline see peenar siis juunikuus välja nägi - hästi kitsas, kuid ometi siiski peerar!
Maja varju on istutatud hostad, kopsurohi, roomav akakapsas ja suureleheline brunnera. Päikesele lähemale kitsekakar, metslõosilm ja põõsjas kuningakepp. Peenra tagakülge iirised, lupiinid, siilikübarad ning vahelduseks mõned päevaliiliad. Peenra otstesse kukekannused, virgiinia tondiputk ja valge floks. Mitte et ma neid nimesid oleksin kohe teadnud või need mul meelde oleksid jäänud, kaugeltki mitte.
Ja ega esialgu peenrastki paista, mis-kus asub ja millal nad end näitavad! Kuid nii mulle väideti, et need hakkavad õitsema millalgi! Ja rohust pean ma peenra ikka ise puhta hoidma!
Selle naljaka "redeli" otstarve pidi olema lillhernele ja roosile ronimiseks abiline! Võin nüüd kohe öelda, et selle roosi olin sunnitud sellest kohast ümber istutama, sest kukekannuste, lilleherne ja virgiinia tondiputk'i kõrval kippus ta päriselt ära kaduma!:)
Ja ega ma esimestel aastatel piltegi peenrast eriti ei teinud. Suhtusin sellesse peenrasse kui maja juurde kuuluvasse n.ö. kohustuslikku elementi!
Kuigi ma taimedest veel midagi ei teadnud, tundus mulle, et taimedega on lihtsam kui inimestega, enamasti nad lihtsalt surevad välja kui nende eest ei hoolitseta ja kasvutingimused valed on. Inimesed kohanevad ja kasvavad justkui omamoodi viltu (nagu puud-ja põõsadki!).
Nii ma siis jätkasin taimede maailma ja suhete maailma õppimisega vahelduva eduga! Peab kohe ütlema, et taimedega läks kergemalt kui suhetega!

No comments:

Post a Comment