Friday, March 2, 2018

Talv, külm ....ja 7 päeva soojal maal


Lisaks saunale, mida ma väga armastan, saab külmal talvel veidi kosutust ka soojalt maalt, kuhu ka enamus linde talvituma lendavad! 

Reisi sihtkoht: Eilat, Iisrael.
Reisi eesmärk: puhkus - päike ja ujumine, tutvumine ümbruskonna vaatamisväärsustega

Reisikava on planeeritud nii, et jääks piisavalt aega puhkuseks st. rannas-hotelli basseinis sulistamiseks ja päikese võtmiseks, aga samas oleks igas päevas ka pisut uudset ja huvitavat tegevust.
Reisi kava: 
19.02.2018 Esmaspäev– Tartu – Helsinki
1.     Päev – 20.02.2018 Teisipäev – Helsinki – Ovda 4t 40min lend, peatume hotellis Isrotel Yam Suf
2.     Päev - 21.02.2018 Kolmapäev – Veealune observatoorium
3.     Päev - 22.02.2018 Neljapäev – Botaanika aed
4.     Päev - 23.02.2018 Reede – Timna park
5.     Päev - 24.02.2018 Laupäev – Eilat
6.     Päev - 25.02.2018 Pühapäev – Jeruusalem, Surnumeri
7.     Päev - 26.02.2018 Esmaspäev – Delfiinide reef
27.02.2018 Teisipäev – Ovda – Helsinki lend 4t 50min
28.02.2018 Kolmapäev – õhtul Helsingi - Tartu


Hotell Isrotel Yam Suf nägi täpselt selline välja nagu piltidel! Koššer hommikusöök oli väga rikkalik ja maitsev. 
Koššer on juudi seadustele vastav söömis- ja toiduvalmistamiskultuur, mis baseerub piiblilool Moosese ja Iisraeli laste kõrberännakust. Liha ja piimatooteid ei sööda kunagi koos, neid hoitakse lausa eraldi külmikutes. Sealiha söömine on keelatud. Juudid ei söö ka mereelukaid, millel pole soomuseid ega selgroogu nt vähk, kaheksajalg, krevetid jms. Keelatud on ka angerja ja haikala liha.
Et liha oleks koššer, selleks peab looma tapma eriväljaõppe saanud lihunik, kes peab olema usklik ja tundma kõiki oma ametisaladusi. Loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise.


Esimesel Eilati päeval tutvusime lähema ümbruskonnaga ja otsisime sobiva õhtusöögi koha. Valitud sai Trip.ee ja ka Aurinko matkade reisijuhi soovitatud FishMarket hotelli lähedal. Seal ettekandja rääkis vene keelt ja üldse oli üsna venepärane see koht ... toodi küll mitmeid valikuid n.ö. maja poolt proovimiseks, kuid erilist elamust see kõik ei tekitanud!

Kuna veebruar on talve hooaeg ja turiste suhteliselt vähe, siis kõik toidukohad ei olnud avatud! Oluliselt parema koha leidsime Eilatis, mere ääres.
Eilat asub kitsal rannaribal Punase mere ääres Jordaania ja Egiptuse vahel. Jordaania paistab üle lahe palja silmaga vaadates kenasti kätte. Jordaania lähedusest andis linnas pidevalt märku mobiiltelefon, mis ennast alatasa Jordaania mobiilivõrku sisse logis.
Punase mere ääres asuvas kuurortlinnas Eilatis valitses hea Eesti suve sarnane kliima, õhtul peale päikese loojumist ~17:30 oli vaja jakk peale võtta.

Kui Iisraeli lapsed Moosese juhtimisel Egiptuse orjaikkest Tõotatud Maale teele asusid, siis kõndisid nad kõrbes tõenäoliselt Eilati lähedal. Eilatit ja 40 km sellest põhjas paiknevat Yotva oaasi mainitakse ka Piiblis.
Eilat on miljonite rändlindude talvitumiskoht. Iisraeli ja Jordaania aladel talvitub üle 400 erineva linnuliigi. Lindude vaatlusele me seekord ei jõudnud!

Teisel päeval võtsime ette veealuse maailmaga tutvumise. Kuigi Punane meri on sukeldujate ja snorgeldajate unelmatepaik, piirdusime meie veealuse maailmaga tutvumisel veealuse observatooriumiga ja seal pakutavate atraktsioonidega.













Hotellist mööda promenaadi jalutades jõudsime nii Coral Reef'i kui ka Underwater Observatory parki.
Veealune observatoorium on ~1000m2 korallreserv, ja tornis, mis ulatub 6 meetrit allapoole merepinda, saab läbi panoraamakende jälgida Punase mere asukaid. 

Mitmevärvilised kalad ujuvad täielikus vaikuses sinust mööda ning peidavad end korallidesse. Ja neid on tõepoolest tuhandeid erinevaid!






Kolmandal päeval võtsime ette Eilati botaanikaaia küastuse. Kõrbesse rajatud aed on isegi talve perioodil suhteliselt lopsakas!
Botanical gardensõitsime linnaliini bussiga. Eilati linnakaardil on kenasti värvidega näidatud, kust-kuhu mingid bussid sõidavad. Huvitav on see, et bussid vahetavad numbreid lõpppeatuses. Ehk siis number 5 viib botaanikaaeda ja number 6 toob tagasi kesklinna! Pileti hind oli 4,2 NIS (Iisraeli uus seekel, mille kurss on 1€= 4,25 NIS). Ehk siis kõige muu kõrval on pilet üsna odav!

Iisraeli riigikeel on heebrea ja araabia. Infotahvlitel on enamasti, aga mitte alati, lisaks ka inglise keel. Isegi teesildid väiksemtaesse kohtadesse olid ainult heebrea keeles!

Vihmametsa osas "sadas" aeg-ajalt peent uduvihma.

Lisaks kiikudele ja istumiskohtadele oli isegi mägioja aeda rajatud...

Talvisele hooajale omaselt olid puud veidi raagus ja õisi oli vaid üksikuid.


Botaanikaaia lähedal sattus meile ette supermarket, mille kohta hiljem kuulsime, et see on Eilati  kõige soodsam! Kõikide suuremate kaubanduskeskuste sissepääsu juures oli turvakontroll, nagu lennujaamas, kus kotid läbi valgustati ja vajadusel tuli neid ka avada. Selles supermarketis oli veel huvitav see, et kontroll oli ka väljumisel ja seal oli vaja näidata ostutsekki!
Botaanikaaiast tagasi minnes läksime sööma Ice Mall'i, mida peetakse üheks esimeseks omalaadseks. 

Neljandal reisipäeval külastasime Timna parki, broneerisime webi kaudu poole päevase Timna Shuttle Safari, mis oli igati õige otsus, sest ise uurida neid liivamägesid oleks olnud üsnagi aeganõudev. Ka film, mida näidati sissepääsul oli huvitav, kuigi TripAdvisor'ist olin enne lugenud selle mõtetuse kohta! :)




Huvitav akaatsiapuu, mille juurestik olevat kuni 8m sügavusel ... mingi liaan on end ka puu najale sättinud!












Liivakivi sambad ja seened on kõik looduse poolt kujundatud, kuigi paistavad justkui rajatuna!
















Bussi- ja reisijuht ühes isikus oli jutukas ja muhe mees, kelle juttu ilmselt küll päris tõena võtta ei saa, aga no kes neid asju sinna 2000 aastat tagasi ikka täpselt teab ja oluline, et oleks piisavalt põnev!
Lisaks Timna pargi lugudele rääkis giid ka sõidu ajal veidi eluolust ja kohalikest kommetest. Nii saime teada, et tänu eeslitele ei ründa neil datlipalme datlikärbsed...aga ka seda, et looma piinamise eest (isegi teadmatusest) võib saada reaalselt kaks aastat vanglakaristust. 

Juudid jagavad ööpäeva kahekümne neljaks tunniks, mille arvestus algab ööst, sest Toora järgi oli kõigepealt õhtu, siis hommik. Selle järgi algab sabat ehk nädala seitsmes päev reede õhtul ja lõpeb laupäeva õhtul. Sabat, on hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. 
Saime tunda, mida tähendab sabat. Suur hulk söögikohtasid oli Eilatis suletud ja need, mis avatud, olid ülerahvastatud, nii et lõpuks maandusime samas söögikohas, kus korra juba olime olnud! Pidas paika see, et kuna olime andnud  tippi, siis teenindus oli seekord oluliselt sõbralikum ja kiirem kui esimene kord! 
Peale õhtusööki tuli meil Eilatist hotelli tulla jala (umbes 5-6 km), sest peale 17:30 bussid enam ei sõitnud! Taksosid sõitis, aga ka neid oli suhteliselt vähe võrreldes teiste päevadega, kui taksod bussipeatustest inimesi peale korjasid! 
Ka hotellis oli laupäevane hommikusöök suhteliselt tagasihoidlik võrreldes teiste päevadega ning isegi liftidest oli kasutusel vaid üks!

Viiendal reisipäeval võtsime päikest ja jalutasime ja nautisime ilusat ilma! 


Muuhulgas sattusime nägema ka pommirobotit, kes bussipeatuse prügikastist lõpuks musta kilekoti vanade tossudega välja koukis.
Tee oli kinni vähemalt tund aega. Aga turvalisus ennekõike! 

Eelmisel pildil näha olevad mäed lähemalt on sellised kruus-savi-liiva segused, kergelt varisevad. Kahel öösel sadas vihma ja siis oli hommikul tänavatel näha kuidas vesi oli uhanud mägedest setted maanteele.














Kuuendal reisipäeval võtsime ette reisi Surnumere äärde ja Jeruusalemma. Reisi algus oli 5:45 hotellist ja tagasi jõudsime õhtul kell kümme. 
Surnumere äärde jõudsime kella üheksaks hommikul. Ja kuigi muidu hommikul vara oli suhteliselt jahe Eilatis, siis surnumere ääres oli täiesti soe vette minekuks.  Iisraeli sümbol Surnumeri on kiirelt vajuv järv, millel puudub infrastruktuur 

Surnumeri - See Iisraelis tuntud Soolameri ei olegi tegelikult meri, vaid kahest nõost koosnev järv, mille vees on kogu Mendalejevi tabel sees.
Surnumeri asub ligikaudu 408 m allpool merepinda. Järve soolasisalduseks on 31% (maailma kõrgeima soolasisaldusega veekogu). Muistsed inimesed kutsusid seda Soolamereks. Kohalikud kutsuvad seda tänase päevani nii. 
Surnumeri on soolane, sest tal ei ole äravoolujõge. Ta vaid võtab vastu vett, mis lendub kõrbekliimas. Seepärast ongi öeldud, et Surnumeri on surnud, kuna ta ainult saab, aga iialgi ei anna. See võib olla rikkusi täis, aga selles ei ole elu!

Aga kogeda seda kuidas vee peal saab lesida nagu diivanis, see on ikka vägev kogemus! 
Olen käinud ka Eesti SPA'de soola basseinides, kuid need ei ole võrreldavad selle kogemusega. 
See, et siin ravib ka õhk sain ise tunda....nimelt tekkis mul päev enne sõitu Surnumere äärde herpes huulele, mis kuivas peale soolameres käimist. 
Surnumere äärest Jeruusalemma sõites oli tunda isegi bussis, kuidas õhurõhk muutus. Jeruusalemm on 800m merepinnast kõrgemal, surnumeri üle 400m merepinnast allpool!


Jeruusalemma tänavatel oli tõesti huvitav näha neid oimulokkide, kipade ja mustade kõvakübaratega mehi tänavatel, kes aegajalt pidid tuule tõttu oma kübaraid püüdma! 

Kitsal tänaval oleva tualeti ummistasid automaatidega politsei ja sõduri vormides tütarlapsed (nende pildistamine on keelatud)
Enamasti nägi tänavatel poisse...hoolega jälgides kohtasime ikka ka mõnda tütarlast!


Kirikusse meid ei lastud, sest jumal streikis just sellel tunnil, kui meie giidiga sinna jõudsime! :)

Meeldejääv lugu kuidas erinevad usud koostöös toimetavad Jeruusalemmas kirjeldas olukorda, kui juutidele kuuluva hoone laes oli vaja vahetada pirn, aga selleks oleks pidanud redeli toetama araablaste maa peale ja see ei olnud mingil juhul lubatud. Nii kutsuti appi prantslane, kes leidis õigeusku kuuluva venelase, kellel oli lubatud nii juudi kui araabia maad puudutada!

Ja nutumüür on tõepoolest kirjakesi täis ning nagu võib lugeda, siis neid säilitatakse! või siis põletatakse rituaalselt!
Ja erinevas vanuses inimesed, sh. noored loevad palveid seal tõsimeeli, mis meiesuguste paganate jaoks on veidi uskumatuna näiv!
Nagu mitmel pool kirjutatud, on  Jeruusalemmas tõesti igal kivil ajalugu ....












Kuid näha kuidas juutidel on rajatud katustele tänavad, see on tõepoolest uskumatu vaatepilt...
Need tänavad on justkui korrusmajad ... all on turg, selle peal on kitsaste tänavate vahel väike plats, kus lapsed palli mängivad ja samast kõrvalt läheb trepp justkui järgmisele korrusele ja siis veel järgmisele ja minu jaoks kaob seal järg... lõpuks oled kuskil, kust paistab see moslemite kuldne kaljukuppel...

Nelja tunnist giidiga reisi mööda vanalinna erinevaid kvartaleid ei hakka ma siinkohal mitte ümber jutustama. Küll aga tekkis tunne, et nüüd peaksin ehk siiski lugema ka mõnda raamatut Jeruusalemmast. Esimesena sattus ette kursaõe tütre Minu Jeruusalemm

Kuigi esialgu oli meil mõte rentida auto ja sõita ise Jeruusalemma ja vahepeal siis vaadata, mis veel teele jääb. Kuid tagasisõites mööda kurvilisi ja pimedaid teid oli bussi aknast seda kõike ilmselt kordades mugavam jälgida ja kiitsin jälle enda tehtud otsust shuttle bussireis võtta!

Seitsmendal ehk viimasel Eilati päeval läksime lõpuks Dolphin Reef'i.
Delfiinirahu – koht, kus saab vaadata delfiine ning isegi ujuda ja sukelduda nendega. Suur osa merest on delfiinidele avatud, nad saavad ujuda sealt välja ja sinna sisse millal iganes soovivad. Veidi sai üritatud ka filmida neid delfiine...niivõrd kui see õnnestus!



Rannas aga sai ujuda kõrvuti kaladega, milledest muist olid üsnagi suured!
















Suur loomaarmastus paistis välja isegi kuurordis. Hotellides otse loomi kõndimas ei näinud, kuid rannakohvikus küll, alates kassidest ja lõpetades paabulindude ning kanadega!


Peale mitmeid passi- ja turvakontrolle ja mitmetele küsimustele õigete vastuste andmist võisime neil mugavatel istmetel lennukit oodata! 
OVDA lennuväli on kui pisike angaar... millest väljas ei tohi pilte teha. 
Õige pea aga peaks avatama uus lennujaam Eilati külje all, ilmselt juba sellel kevadel!












Igatahes oli väga mõnus keset karget talve nautida suve, mis vastas Eesti ilusale suvele. Eilatis oli päeval sooja 24-27 kraadi, öösel 15-17 kraadi. Kõige jahedam oli Jeruusalemmas peale päikese loojangut bussi oodates ... +10 kraadi ainult!

Mõned leitud webi lehed, mis võivad olla abiks, kellel on plaan Eilatit külastada: