Friday, July 13, 2012

Siseõue roosid

Antud postituse eesmärgiks on luua oma aias kasvavate rooside kataloog. Kuna rooside välimus, nii õie värvus kui tema kõrgus ja laius sõltuvad suuresti kasvutingimustest, siis iselomustan lühidalt iga peenra iseärasusi. Mullastik on kõigis peenardes suhteliselt sarnane. Muld koosneb turba ja liiva segust, on õhuline, võtab vett endasse, kuid annab kergesti ka ära, soojeneb ja jahtub kiiresti, pH on 6-7. Põhjavee sügavus on 1-2 meetrit.
Esimene on nn. siseõue roosipeenar, mis on suhteliselt kitsas ~2m laiune peenar siseõues maja ja kõrvalhoone vahelisel alal ja kaevu ümber,  rajatud 2008, peenraäär põhiliselt kõnniteeplaatidest ja tellistest.
Peenrale on keskne vaade igast suunast.
Kõnnitee äärde on istutatud lavendlihekk, sõidutee äärde teravaõiese kastiku rida, mis lõpeb kaljukadakaga  ´Blue Arrow´. Maja varju jäävasse peenra ossa on istuatud metssalvei, siniseõieline ja valgeõieline `Schneehügel`. Kaevu ümbritsevas osas piirab peenra äärt ühelt poolt hall aruhein ja teiselt poolt erinevad maitsetaimed. Siseõues kasvab hetkel kokku 18 erinevat roosi sorti (27 taime)


Ballade®, Beetrose (Tantau 1991)


Rosarium Uetersen, Climbing rose (W. Kordes' Söhne, 1977)


Piroschka®, Edelrosen (Tantau, 1972)
Ballade®, Peenraroos (Tantau 1991) - 2011. kevadel istutatud, kaunis ja lopsakas põõsas, kiirekasvuline, õis on tõeline mannavvahu roosa, kelmika kujuga. Peenra keskosas Wildeve, Satina, Piroshka ja Rosarium Uetersen vahel.

Wildeve, Inglise roosid (Austin, 2005) - Ostetud 2007 Garden.ee'st, 2010. aastal peaaegu hävis, kuid taastus uuesti 2011. Kuigi on suheliseltt täidisõiega, ei lase end vihmal palju segada. Suuremad vihmad küll justkui pesid õitel värvi maha. Vajab toestamist, eriti vihmaste ilmadega.


Lady Rose, Põõsasroos, (Kordes,1979) - Ostetud 2006 Tartu Puukoolist ja üks kord ümber istutatud. Maja poolt arvates peenra alguses, ehk jääb veidi varju. 2010. aastal Jubilee Celebration tema kõrvalt hävis, samuti Janet.
 

Rosarium Uetersen, Roniroos (W. Kordes' Söhne, 1977)  - on mul üks esimesi roose aias (2006.aastast) 2010.istutasin ta tagaaia nurka n.ö. kohta, kust väga välja ei paista, sest ta oli muutunud veidi viletsaks ja haigeks...jäi teine sinna veidi heina sisse ja hooletusse! Ja siis eelmine aasta kui ta seal heina sees kaunilt õilmitses otsustasin ta uuesti peenrasse isutada!
No ja nüüd ta näitab mulle, et ma õige otsuse ikka tegin, et ta uuesti peenrasse istutasin! Tema on siis juba 3 korda ümber istutatud! Ta on tegelikult roniroos, kuid kui teda ei kata, siis kasvab põõsasroosi mõõtu! Vajab toestamist.

Grimaldi, Põõsasroos (Delbard, 1990) - ostetud Garden.ee'st 2007. kevadel  - ilus lopsakas, külmakindel põõsas, kelle õis muudab värvi vastavalt ilmastikule. Õitseb rikkalikult ja on üsna terve. Vihmaste ilmadega pisut tahmlaiksust kipub tekkima. Suudab ise oma õied ära kanda, ehk tugesid ei vaja. Vihmaste ilmadega värvus kahvatum kui päikeses ja kuivas.
 
Sexy Rexy, Põõsasroos (McGredy, 1984) - ostetud Põltsamaa Roosiaiast 2011 suvel, esimesel aastal ei olnud suuremat sorti tegija, kuid sellel aastal on täitsa põõsa moodi juba. Vihma talub päris hästi, vajab toestamist. Vihamase ilma värvus antud pildil!


Fellowship, Peenraroos (Harkness, 1992) - 2007.kevadel ostetud Garden.ee'st. Püstine põõsas, ei vaja tugesid, õied vihmakindlad, haiguskindel.


Schneewittchen®, Põõsasroos (W. Kordes`Söhne 1958) - 2009. aastal Tantaust tellitud ja istutatud paljasjuursena. Peenra kõrvalhoone poolses osas esimene roos. Varajane õitseja, kannatab tahmlaiksuse all, toestamist ei vaja.

Satina®, Pinnakatte roos (Tantau, 1992) - 2 lopsakat pinnakatjat õilmitsevad alates 2009.aastast kõrreliste ääres, väga tugevad ja vastupidavad. Enne neid oli umbes samal kohal The Fairy, kes hävis, tõenäoliselt ei kannatanud suurt lumehunnikut välja!

Peenarde asukoht on Elva. Tegemist on ürgse järve põhjaga, võrreldes ümbritsevaga asub aed justkui kausi põhjas, mistõttu vesi voolab kokku ja külm vajub ka teatavasti alla, ehk siis kevadel soojeneb aeglasemalt, samas on suhteliselt tuulevaikne ja päikeseline. Lumistel talvedel on sõidu- ja kõnniteevaheline peenar aga suure lumevalli all.
Rooside kasvatamiseks ei ole just kõige soodsamad tingimused, aga ei ole ka midagi hullu - päike ja viljakas muld on olemas!


 
Siseõue roosipeenart täiendavad











kõrvalhoonet ümbritsevad roosipõõsad.
Kaugemal kuuri küljele toetub tumedam punane Tess of the d'Urbervilles (David Austin, 1998) - roniroos, mis vajab toestamist ja talub poolvarju. Ostetud Garden.ee'st 2007.

William Morris, Inglise roosid (Austin 1998) - 2007. aastal garden.ee'st ostetud roos. Vajab toestamist, sest rasked õied rippuvad peenikeste varte küljes. Ei talu vihmaseid ilmasid.

Piccolo®, Peenraroos (Tantau 1984) - 2009. aastal tellitud Tantaust. Tahmlaiksusele veidi tundlik. Need kaks põõsast on ühe korra ümber istutatud. Praegune koht täispäikeses meeldib neile rohkem kui eelmine, mis mõned tunnid päevast jäi õunapuu varju.

Zir Strauchrose - kingitud 2008 ETJ magistriõppe lõpetamise puhul. Taime küljes olev silt rohkem infot ei andnud, seega ei oska ka öelda, kelle poolt aretatud ja kas nimi üldse õige!
Külma- ja haiguskindel, kiirekasvuline tugev põõsas, ei vaja tugesid.

Duftrausch®, Peenraroos (Tantau 1986) - kergelt lillakate õitega, vürtsikalt lõhnav. 2009. aastal istutatud, tugevad varred, kuid suhteliselt hõre ja vähe õisi
Aquarell®, Peenraroos (Tantau 2006) - 2011.aasta kevadel istutatud paljasjuursena.
Kuna mõlemad paistavad olevat suhteliselt hõredad, siis plaanis järgmisel aastal peenart täiendada pinnakatte roosidega...vaja leida sobivad!

Siseõue püsikutepeenra eesosa täidavad alates 2010.aastast järgmised roosid:      

Aspirin® Rose, Pinnakatteroos (Tantau 1997)
Schneekönigin®, Pinnakatte roos (Tantau, 1992)
Lichtkönigin Lucia®, Põõsasroos (Tantau, 1966)


 
Aspirin® Rose, Pinnakatteroos (Tantau 1997) - väga pop roos, hea pinnakatja, õitsemise algul kaunis, ei lase äraõitsenud õisi ise lahti, vajab pidevat lõikamist. Vastupidav ja lopsakas!

Schneekönigin®, Pinnakatte roos (Tantau, 1992) - meeldib mulle oluliselt rohkem kui Aspirin, sest nõuab vähem hooldust, kuna laseb äraõitsenud õied ise lahti ja samas õis on kelmikas! Kiirekasvuline ja vastupidav, sooviatud 3 taime m² peale tundub liiga tihe minu peenras!

Lichtkönigin Lucia®, Põõsasroos (W. Kordes`Söhne 1966) - tellitud Tantau'st esimene 2009. ja teine 2010. aasta kevadel, paljasjuursetena. Üks ümberistutatud. Tugev püstine põõsas, ei vaja toestamist, küll aga äraõitsenud õienuppude lõikamist! Õite hulk keskmine.

Kuna püsikutepeenras on roosidel veidi kitsaks jäänud, samas kõrvalhoone peenras Duftrausch'i ja Aquarell'i kõrval on ruumi jälle veidi üle, siis on plaan seda jaotust veidi muuta ja kevadel nt. Lichtkönigin Lucia istutada ümber Duftrausch'i kõrvale...

Sunday, July 1, 2012

Pojengid - juuni 2012

Pojengide ajaloost, kasvatamisest ja hooldamisest võib leida palju kirjandust nii neti avarustest kui raamatupoodidest. Näiteks mõned leheküljed: Aiasõber, Calmia, Räpina Aianduskool jt.

Minu jaoks on Pojeng (Paeonia) ikka veel selline ebahuvitav taim, kes õitseb suhteliselt lühikest aega ja kipub lamanduma kui õigel ajal ei toesta - ehk ta ei ole minu silmis erilist huvi äratanud.
Kuna aga igas vanemas aias on ikka mõni puhmas nn. "Igamatsi roosat" pojengi, siis istutasin nad peenarde kujundamise ajal kõik enam-vähem kokku ühte peenrasse.
Ja kui sõbranna oma pojenge hakkas jagama, siis sain temaltki mõne lisaks.
Nii, et nüüd mul ka pojengi peenar täiesti olemas.
Mul on siis peenras nüüd valge, punane ja kaks-kolm erinevat roosat pojengi! Pildid said vaid kahest roosast, kuid avastasin, et muidu suht sarnase õiega roosadest üks lõhnas, kuid teine mitte eriti!
Igatahes on plaan see üks pojengi peenar säilitada ja ehk isegi pisut täiendada, eriti peale Sulev Savisaare pojengidega tutvumist!