Wednesday, December 26, 2012

Põõsad

Käesolev põõsaste lehekülg on loodud selleks, et pidada järge hangitud põõsaste kohta ja salvestada siia ka pildid neist.
 
Varajastest õitsejatest on minu aias forsüütiad, kes õitsevad enne lehtimist, seejärel võiks õide puhkeda väike mandlipuu (kui ta on otsustanud minu juurde pikemaks jääda).
Teised kevadised varasuvised õitsejad: lodjapuud, veigelad, sirelid, enelad, ebajasmiinid, ebaküdoonia, kuslapuud, maranad, elulõngad ...
Hilisematest õitsejatest on mul mõned aedhortensiad ja budleia.
Ebaküdoonia põõsas oli minu aias juba enne minu aega. Nüüd, kui olen teda tublisti kärpinud rõõmustab ta mind kenade oranžikate õitega mais ja sügisel viljadega.

Ebaküdoonia, Chaenomeles











2010. aastal istutasin eesaeda kaks Aiasõbrast ostetud läiklehise mahoonia 'Apollo' põõsast, mis juba esimesel aastal rõõmustasid mais õitega ja sügisel siniste marjadega.
Läiklehine mahoonia, Mahonia aquifolium


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Ebajasmiini põõsaid on mul aias mitu.
Tagaaias on suur hariliku ebajasmiini põõsas, mille sain päranduseks eelmiselt omanikult. 
2010. aastal istutasin tasakaaluks aia teise nurka laialehise ebajasmiini (Philadelphus pubescen) ja kõrvalhoone vastu hariliku ebajasmiini põõsa `Plenus`, mis õitseb veidi hiljem ja on suurte topeltõitega.

Hariliku ebajasmiin 'Plenus'
Philadelphus coronarius





















Tuhkurenelas 'Greifsheim' ilutseb ja õitseb mul aias juba 2006.aastast, ehk siis on üks esimesi põõsaid mida olen ise istutanud. 2010. lisasin talle seltsiks Nipponi enelase 'Snowmound' ja van Houttei enelase. Tuhkurenelas 'Greifsheim'  ja Nipponi enelas 'Snowmound' alustavad õitsemist mais, van Houtte'i ja kaselehine enelas jätkavad juuni esimesel poolel.

Tuhkurenelas 'Grefsheim', Spiraea x cinerea

















Kaselehine enelas 'Thor' õisi olen ma paraku näinud vaid peale istutamist 2010.aastal. 2012. istutasin ta ümber päikesepaistelisemasse kohta ja loodan nüüd, et ta mind jälle rõõmustaks!2013. püüan siia lisada veel pilte! :)

Võnk-pärgenelase  'Crispa'  ning  roosade õitega madala jaapani enelase sain 2008. aastal rohevahetuselt. 2012 lisandus üks kõrgem roosade õitega jaapani enelas Ahti Tiirmaalt, Läti aretus.


Üks minu lemmikenelasi on Lodjap-põisenelas 'Diabolo', mis on pärit Tartu Puukoolist, 2009.aastal istutatud. 2012. täiendasin lodjap-põisenelaste sortimenti 'Red Baroni' ja ´Mindia'ga´, mis pärinevad Ahti Tiirmaa'lt, loodan peagi nende ilu näha!

Lodjap-põisenelas 'Diabolo', Physocarpus opulifolius

 
 
 














Forsüütiatest olid mul kuni 2012.aastani külmahellad sordid, värdforsüütia 'Goldzauber' ja looklev forsüütia, milledel õitsevad vaid lume all talvitunud osad ja näevad kuni lehtimiseni välja suht tagasihoidlikud!
2012. tõin Šiguldast värdforsüütia 'Freja', mis väidetavalt talub meie külmasid. Ootan nüüd kevadet, et näha mis nägu ta minu aias teeb!


Looklev forsüütia, Forsytia suspensa

Värdforsüütia 'Goldzauber', Forsythia x intermedia




































2012. septembris panin maha väikese mandlipuu (Prunus tenella) istiku, mille tõin kursakaaslaselt Raasiku vallast. Eks kevadel näeb, kas tal oli kavatsus minu juurde jääda või mitte!
 
Veigelatest on minu aias koha leidnud kaunis veigela (Weigela florida) sort  'Korea` ja  ilusate punakate lehtedega sort 'Alexandra`, tumepunaste õitega tuntud varajane veigela (Weigela praecox) 'Eva Rathke' ning 2011. aastal Lätist toodud Middendorfi veigela (Weigela middendorffiana)

Kaunis veigela (Weigela florida) 'Korea`




















Middendorfi veigela, Weigela middendorffiana


Kaunis veigela (Weigela florida)  'Alexandra`




















 















Kukerpuudega on selline lugu, et lihtsalt usun, et 2008. aastal Türi laadalt ostetud on Ottava kukerpuu 'Superba' ja 2008 Tartu Puukoolist Thunbergi kukerpuu 'Green Carpet' .
Ottava kukerpuud istutasin 2010.aastal ümber ja Thunbergi kukerpuud istutasin ümber ja jagasin 2012.aastal seoses aia ehitusega.
Kukerpuud õitsevad juunis, kuid marjad kaunistavad neid kuni talveni. Minule meeldib just tema lehtede särav värv!
 
Ottava kukerpuu 'Superba', Berberis ottawensis

























Kuigi esimene söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis) on mul aias juba 2008. aastast, siis kuslapuude osas laienes minu aed põhiliselt 2012.
Ahti Tiirmaa aias sain maitsta tõeliselt häid kuslapuu marju ja nii leidsid minu aias koha söödav kuslapuu (Lonicera edulis) ’Kamtšadalka’ ja ’Baktšarskaja’. Kuigi muist põõsaid olid suhteliselt pisikesed, loodan, et nad ikka minu juurde jäävad!
Ahti Tiirmaalt rändasid minu peenardesse veel ka Notha kuslapuu (Lonicera notha) ja Peitõieline kuslapuu (Lonicera involucrata).
Pildid tulevad siis kui nad ennast näitama hakkavad!



Kontpuudest on mul kõige pikem asukas Siberi kontpuu (Cornus alba)´Kesselringii´. Uustulnukad on 'Elegantissima` ehk 'Argentomarginata' ja ‘Spaethii’.

Davidi budleia (Buddleja davidii) taimed sain tuttavalt, seega sorti ei tea. Küll aga õitses ta 2012 aastal kaunilt ja võimsalt kuni külmadeni. Kas ta minu juurde ka kauemaks peatuma jääb, see paistab kevadel.

Davidi budleia. Buddleja davidii

















Minu esimene põõsasmaran (Potentilla fruticosa) oli 2008. aastal sõbrannalt saadud 'Goldstar'
Põõsasmaranate valikut laiendasin alles 2012.aastal, kui leidsin, et just nemad kaunistavad mu sissesõidutee äärt kõige paremini, järgmiste sortidega: 'Snowbird', `Hopley`s Orange`, 'Grace Darling', 'Orangeade'.

Põõsasmaran 'Orangeade', Potentilla fruticosa




Viimaste aastate kõige moodsamad põõsad on minu arvates aedhortensiad. Mind see moevaimustus veel tabanud ei ole.
Aastast 2009. kasvab mul aedhortensia (Hydrangea paniculata) 'Tarvida'  ja 2011. kingiti mulle 'Limelight'

Aedhortensia 'Tarvida', Hydrangea paniculata 
 

Aedhortensia 'Limelight', Hydrangea paniculata
 




















Siia saab veel lisada pilte juba mainitud, aga ka veel mainimata põõsastest nagu näiteks:
Tömbileheline viirpuu (Crataegus laevigata )´Paul´s Scarlet´  aastast 2011,
Tuhkurpaju (Salix cinerea)  ´Tricolor´ aastast 2012,
Punapaju (Salix purpurea) `Gracilis`, aastast 2010
Punane leeder (Sambucus racemosa) 'Plumosa Aurea' - juhul kui ta talve üle elab...sest temaga olid imelikud lood juba kaks aastat ... peale õitsemist kuivas ära....
Must leeder (Sambucus nigra), 'Laciniata' - kes minu aias pole veel õitsenud
Väike kikkapuu (Euonymus nana) - kelle ma ostsin koos majaga!


Soovinimekiri 2013.aastaks:
  1. Õisenelas (Exochorda x macrantha ) 'The Bride' - eesaeda
  2. Suuretiivaline kikkapuu (Euonymus macropterus) - tagaaeda
  3. Korea kukerpuu (Berberis koreana) - eesaeda

Saturday, December 1, 2012

Lumes aed


uus aed mulle meeldib, eriti talvel ...

Enne lume sai kasvuhoone karkass valmis...järgmine aasta on
lootust ...

Meie pisike tiigike lume-ja jää all

kaevutee...

Lumimari lumes...

lumi kattis ise roosid...


tänavaääre aed on lumesse maetud


 

Wednesday, August 8, 2012

Floriade 2012 ja Piet Oudolf

Augustikuu meeldejäävamad ja inspireerivad hetked Hollandi reisilt:
  1. Piet  Oudolfi eraaias Hummelo's
  2. Maailma aiandusnäitusel (World Horticultural Expo) FLORIADE 2012
  3. Inspireerivas pargis De Tuinen of Appeltern
Piet Oudolfi, hetkel maailma tuntuima aiadisaineri, aeda sisenemine oli kui ühte Eesti talu aasale minek! 
Ehk see aed on lihtne ja looduspärane. Ainus, mis meie taluaedades-aasadel puudub, on korrektselt pügatud hekid! 
Selline oli minu emotsioon! Ja just emotsiooni tuligi selles aias püüda, nii nagu soovitas proua Oudolf!

Mulle meenus, et kunagi aastaid tagasi lugesin põgusalt aiakujundajast, kelle aiad on kui kaunid rohumaad, kirevad ja huvitavad. Olen alateadlikult püüelnud selle idee poole..."miksides"  erinevaid taimede paigutuse stiile ja värvikombinatsiione...istutades taimi tunde järgi ümber. Lõpuks käinud läbi Räpina aianduskooli maastikuehituse eriala, õppinud ja loonud skeeme ja kujundusi vastavalt stiilidele...kuid jätkates taimede sobitamist proovimise teel!

Nüüd lõpuks kogesin, et nende kaunite ja kirevate "hainamaade" taga on sügavad teadmised taimedest ja pikaajalised katsetused. Piet'i jutust püüdsin kinni minu jaoks olulised sõnumid: esiteks, et ta katsetab taimede koosluste sobivust koduaias ja teiseks, et ei ole olemas hooldusvaba aeda, küll aga vähest hooldust vajavad aiad!
Piet Oudolf, kena tagasihoidlik vanem meesterahvas, vastas meie küsimustele ja oli valmis meiega koos poseerima! :) Infot tema tegemistest võib lugeda Kiskjalille aiablogist: Piet Oudolf
Lihtsad taimed sobivas koosluses... 
see ei ole eksootika, vaid taimede õige paigutus....





























justkui juhuslikult põllule külvatud...
























Tänu kohtumisele Piet Oudolfiga sain teada, et vajan just tema viimast raamatut Landscapes in Landscapes, kus on sees lisaks fotodele ka peenarde istutusskeemide näidised! 
Väike abi, et vähendada ümberistutamiste vaeva! :), sest tegelikult on see suur kunst...panna taimed niimoodi paika, et nad üksteist toestavad ja toetavad ...kevadest sügiseni!

Nägin ka ebaõnnestunud Oudolfi stiilis paigutusi....neist muidugi pilte ei teinud! :)...ehk siis kõige alus on taimede hingeelu põhjalik tundmine!

Kõige soodsama pakkumise Landscapes in Landscapes raamatule leidsin meie oma Krisostomusest hinnage 35 eur...kui leiate parema pakkumise, andke teada! :)

Toredaid jutte samal teemal:
Reisikaaslasel väga ilusad pildid ja sorav jutt ...

World Horticultural Expo

  • toimumise koht Venlo, Holland 
  • avatud 4.aprill kuni 7.oktoober 2012
Võimas näitus, kus 6 tunniga sai nähtud vaid osa väljapanekutest. Oleks tahtnud osaleda ka õhtustel kultuuriprogrammidel....aga selleks oleks pidanud grupi asemel eraviisiliselt osalema. 
Kuid hea, et siiski sai ära käidud ja pisutki nähtud sellest suurejoonelisest väljapanekust!
Parima ülevaate sai kondliga näituse ühest otsast teise sõites. Pildid läbi klaasi küll pisut peegeldustega...sorry!
 

vahva istimispingi lahendus, mida annab järgi teha

võimas katusehaljastus.


Näide aiaplaanist...

Eesti arhitekt ja maastikukujundaja Maarja Gustavsoni muljeid Floriadest saame kuulata











Eesti esindus tutvustas puitu...
antud näide lahedast põrandast
 moodulmajas, seinad vineerist...



De Tuinen of Appeltern'i park























 

Friday, July 13, 2012

Siseõue roosid

Antud postituse eesmärgiks on luua oma aias kasvavate rooside kataloog. Kuna rooside välimus, nii õie värvus kui tema kõrgus ja laius sõltuvad suuresti kasvutingimustest, siis iselomustan lühidalt iga peenra iseärasusi. Mullastik on kõigis peenardes suhteliselt sarnane. Muld koosneb turba ja liiva segust, on õhuline, võtab vett endasse, kuid annab kergesti ka ära, soojeneb ja jahtub kiiresti, pH on 6-7. Põhjavee sügavus on 1-2 meetrit.
Esimene on nn. siseõue roosipeenar, mis on suhteliselt kitsas ~2m laiune peenar siseõues maja ja kõrvalhoone vahelisel alal ja kaevu ümber,  rajatud 2008, peenraäär põhiliselt kõnniteeplaatidest ja tellistest.
Peenrale on keskne vaade igast suunast.
Kõnnitee äärde on istutatud lavendlihekk, sõidutee äärde teravaõiese kastiku rida, mis lõpeb kaljukadakaga  ´Blue Arrow´. Maja varju jäävasse peenra ossa on istuatud metssalvei, siniseõieline ja valgeõieline `Schneehügel`. Kaevu ümbritsevas osas piirab peenra äärt ühelt poolt hall aruhein ja teiselt poolt erinevad maitsetaimed. Siseõues kasvab hetkel kokku 18 erinevat roosi sorti (27 taime)


Ballade®, Beetrose (Tantau 1991)


Rosarium Uetersen, Climbing rose (W. Kordes' Söhne, 1977)


Piroschka®, Edelrosen (Tantau, 1972)
Ballade®, Peenraroos (Tantau 1991) - 2011. kevadel istutatud, kaunis ja lopsakas põõsas, kiirekasvuline, õis on tõeline mannavvahu roosa, kelmika kujuga. Peenra keskosas Wildeve, Satina, Piroshka ja Rosarium Uetersen vahel.

Wildeve, Inglise roosid (Austin, 2005) - Ostetud 2007 Garden.ee'st, 2010. aastal peaaegu hävis, kuid taastus uuesti 2011. Kuigi on suheliseltt täidisõiega, ei lase end vihmal palju segada. Suuremad vihmad küll justkui pesid õitel värvi maha. Vajab toestamist, eriti vihmaste ilmadega.


Lady Rose, Põõsasroos, (Kordes,1979) - Ostetud 2006 Tartu Puukoolist ja üks kord ümber istutatud. Maja poolt arvates peenra alguses, ehk jääb veidi varju. 2010. aastal Jubilee Celebration tema kõrvalt hävis, samuti Janet.
 

Rosarium Uetersen, Roniroos (W. Kordes' Söhne, 1977)  - on mul üks esimesi roose aias (2006.aastast) 2010.istutasin ta tagaaia nurka n.ö. kohta, kust väga välja ei paista, sest ta oli muutunud veidi viletsaks ja haigeks...jäi teine sinna veidi heina sisse ja hooletusse! Ja siis eelmine aasta kui ta seal heina sees kaunilt õilmitses otsustasin ta uuesti peenrasse isutada!
No ja nüüd ta näitab mulle, et ma õige otsuse ikka tegin, et ta uuesti peenrasse istutasin! Tema on siis juba 3 korda ümber istutatud! Ta on tegelikult roniroos, kuid kui teda ei kata, siis kasvab põõsasroosi mõõtu! Vajab toestamist.

Grimaldi, Põõsasroos (Delbard, 1990) - ostetud Garden.ee'st 2007. kevadel  - ilus lopsakas, külmakindel põõsas, kelle õis muudab värvi vastavalt ilmastikule. Õitseb rikkalikult ja on üsna terve. Vihmaste ilmadega pisut tahmlaiksust kipub tekkima. Suudab ise oma õied ära kanda, ehk tugesid ei vaja. Vihmaste ilmadega värvus kahvatum kui päikeses ja kuivas.
 
Sexy Rexy, Põõsasroos (McGredy, 1984) - ostetud Põltsamaa Roosiaiast 2011 suvel, esimesel aastal ei olnud suuremat sorti tegija, kuid sellel aastal on täitsa põõsa moodi juba. Vihma talub päris hästi, vajab toestamist. Vihamase ilma värvus antud pildil!


Fellowship, Peenraroos (Harkness, 1992) - 2007.kevadel ostetud Garden.ee'st. Püstine põõsas, ei vaja tugesid, õied vihmakindlad, haiguskindel.


Schneewittchen®, Põõsasroos (W. Kordes`Söhne 1958) - 2009. aastal Tantaust tellitud ja istutatud paljasjuursena. Peenra kõrvalhoone poolses osas esimene roos. Varajane õitseja, kannatab tahmlaiksuse all, toestamist ei vaja.

Satina®, Pinnakatte roos (Tantau, 1992) - 2 lopsakat pinnakatjat õilmitsevad alates 2009.aastast kõrreliste ääres, väga tugevad ja vastupidavad. Enne neid oli umbes samal kohal The Fairy, kes hävis, tõenäoliselt ei kannatanud suurt lumehunnikut välja!

Peenarde asukoht on Elva. Tegemist on ürgse järve põhjaga, võrreldes ümbritsevaga asub aed justkui kausi põhjas, mistõttu vesi voolab kokku ja külm vajub ka teatavasti alla, ehk siis kevadel soojeneb aeglasemalt, samas on suhteliselt tuulevaikne ja päikeseline. Lumistel talvedel on sõidu- ja kõnniteevaheline peenar aga suure lumevalli all.
Rooside kasvatamiseks ei ole just kõige soodsamad tingimused, aga ei ole ka midagi hullu - päike ja viljakas muld on olemas!


 
Siseõue roosipeenart täiendavad











kõrvalhoonet ümbritsevad roosipõõsad.
Kaugemal kuuri küljele toetub tumedam punane Tess of the d'Urbervilles (David Austin, 1998) - roniroos, mis vajab toestamist ja talub poolvarju. Ostetud Garden.ee'st 2007.

William Morris, Inglise roosid (Austin 1998) - 2007. aastal garden.ee'st ostetud roos. Vajab toestamist, sest rasked õied rippuvad peenikeste varte küljes. Ei talu vihmaseid ilmasid.

Piccolo®, Peenraroos (Tantau 1984) - 2009. aastal tellitud Tantaust. Tahmlaiksusele veidi tundlik. Need kaks põõsast on ühe korra ümber istutatud. Praegune koht täispäikeses meeldib neile rohkem kui eelmine, mis mõned tunnid päevast jäi õunapuu varju.

Zir Strauchrose - kingitud 2008 ETJ magistriõppe lõpetamise puhul. Taime küljes olev silt rohkem infot ei andnud, seega ei oska ka öelda, kelle poolt aretatud ja kas nimi üldse õige!
Külma- ja haiguskindel, kiirekasvuline tugev põõsas, ei vaja tugesid.

Duftrausch®, Peenraroos (Tantau 1986) - kergelt lillakate õitega, vürtsikalt lõhnav. 2009. aastal istutatud, tugevad varred, kuid suhteliselt hõre ja vähe õisi
Aquarell®, Peenraroos (Tantau 2006) - 2011.aasta kevadel istutatud paljasjuursena.
Kuna mõlemad paistavad olevat suhteliselt hõredad, siis plaanis järgmisel aastal peenart täiendada pinnakatte roosidega...vaja leida sobivad!

Siseõue püsikutepeenra eesosa täidavad alates 2010.aastast järgmised roosid:      

Aspirin® Rose, Pinnakatteroos (Tantau 1997)
Schneekönigin®, Pinnakatte roos (Tantau, 1992)
Lichtkönigin Lucia®, Põõsasroos (Tantau, 1966)


 
Aspirin® Rose, Pinnakatteroos (Tantau 1997) - väga pop roos, hea pinnakatja, õitsemise algul kaunis, ei lase äraõitsenud õisi ise lahti, vajab pidevat lõikamist. Vastupidav ja lopsakas!

Schneekönigin®, Pinnakatte roos (Tantau, 1992) - meeldib mulle oluliselt rohkem kui Aspirin, sest nõuab vähem hooldust, kuna laseb äraõitsenud õied ise lahti ja samas õis on kelmikas! Kiirekasvuline ja vastupidav, sooviatud 3 taime m² peale tundub liiga tihe minu peenras!

Lichtkönigin Lucia®, Põõsasroos (W. Kordes`Söhne 1966) - tellitud Tantau'st esimene 2009. ja teine 2010. aasta kevadel, paljasjuursetena. Üks ümberistutatud. Tugev püstine põõsas, ei vaja toestamist, küll aga äraõitsenud õienuppude lõikamist! Õite hulk keskmine.

Kuna püsikutepeenras on roosidel veidi kitsaks jäänud, samas kõrvalhoone peenras Duftrausch'i ja Aquarell'i kõrval on ruumi jälle veidi üle, siis on plaan seda jaotust veidi muuta ja kevadel nt. Lichtkönigin Lucia istutada ümber Duftrausch'i kõrvale...