Thursday, December 30, 2010

Valik minu aia püsikutest

Esimesed püsikud istutasin aeda 2004.aastal. Muist neist ja uutest istutustest on juba nii suured, et saab jagada ka teistele huvilistele kinkida.
Minu peenras 2010.aastal kasvavatest püsikutest tehtud valik (50 erinevat liiki) on alloleval lingil olevas pdf failis püsililled_tabel: Püsilillede tabel koos piltidega koos kasvutingimuste ja piltidega.
Kui teil on tähelepanekuid või märkusi selles tabelis olevate liikide-sortide-kasvutingimuste-märkuste osas, siis andke teada, olen ette tänulik!

Mõned 2010.aasta pildid püsikute kooslustest allpool. Kokku kasvab mul aias umbes 150 liiki erinevaid püsikuid.
Mõõl (Geum x hybridum) on igati tänuväärne ja pikalt õitsev püsik.
 Poleks arvanudki, et anemoonid ehk ülased (Anemone) nõnda kaunid võivad olla!
Siberi iiristeid (Iris sibirica) ja varajasi päevaliiliaid (Hemerocallis) mahub minu aeda veelgi!
Ameerika kermesmarja kosumist oodates jõuavad oma ilu näidata ümar laugud (Allium rotundum subsp. rotundum) ja seda isegi peale õitsemist, samuti siberi iirised.

Helmikpööriste (Heuchera) õievaht on eriti kaunis.













Ameerika kermesmari (Phytolacca americana) laiutab pikalehise mailase (Veronica longifolia) kõrval, viimase taga sätib end õitsema üle 1,5 m kõrguseks kasvanud kaunis asteri  (Symphyotrichum novae-angliae) sort 'Barr's Pink'

Aed-monardad (Monarda didyma), aed-leeklilled (Phlox paniculata) ja loitev tulinelk (Lychnis chalcedonica), taamal valged liiliad (Lilium) jätavad rõõmsa mulje.




Roomav akakapsas (Ajuga reptans) on parim pinnakatja minu aias.

Aedvaak (Inula helenium) esiplaanil kollaste õitega varjab kenasti naaberaia lagunenud kasvuhoonet.





Kaevupeenar on muutumas maitserohelise-ravimtaime peenraks. Käharpetersell (Petroselinum crispum var. crispum) kõrvuti halli aruheina (Festuca glauca) ja roosidega, basiilik (Ocimum bacilicum L.) ja porrulauk (Allium porrum L.) kõrvuti tradeskantia (Tradeskantia) ja metssalveiga (Salvia nemorosa)













Teravaõiene kastik (Calamagrostis acutiflora) peaks olema see kõrge kõrreline rooside ja tähkja lavendli (Lavandula angustifolia) kõrval.


























Monday, November 29, 2010

Mõned hilissuvised pildid ja uued plaanid


Sissesõidutee äärne kitsas peenar on kavas kevadel pisut ümberkujundada:
1. kivimüür ümber laduda vastavalt õpitud tehnoloogiale,
2. kogu peenra ulatuses istutada kukeharjasid,

3. kui talve jooksul veel mõni hea idee tekib, siis sedagi kasutada!










Hostad, kopsurohud ja brunnerad sobivad koos siber iiristega kividest linnujoogi tiigi äärde. Taamal  siilikübar tuhkurenelase taustal. Olen selle peenra osaga väga rahul.

Õige nurga alt saab päris vahvasid pilte! 
Minu aed ulatub kuni sireli hekini, mis paistab kõrge kase kõrval oleva puhmana, kaugemad männid on juba aiast mõnesaja meetri kaugusel ning muidugi ilus selge suvine taevas ulatub kõikjale!:)

Monday, June 28, 2010

Kevadest suvesse 2010


Sellel kevad-suvel kujundasin ümber siseõue peenart. Poolkuust sai selline singavonga peenar. Pereliikmed rõõmustasid, et liikumine lahedam, ei pea enam ümber peenra vingerdama!



Peenra eesosa, kus praegu suhteliselt tühi paistab, jätsin roosidele.








Esimesena sellel aastal näitas õit eelmisel aastal istutatud roosaõieline Pirochka, mille esimene õis juba jaanipäevaks ära jõudis õitseda!

Alloleval pildil taimede keskel paistev kivihunnik on meie aia tiigi asemik - ehk koht, kuhu kevadel ja vihmaste ilmadega vesi peaks kogunema. Selleks sai maa sisse päris palju kive kokku tassitud ning vihmavee torud sellega ühendatud!
Selle vihmavee kogumise tarkuse ja idee sain Räpina koolist Reet Palusalult!

Monday, April 19, 2010

Õppimisest Räpinas

Sügisel 2009. alustasin õpinguid Räpina Aianduskoolis Maastikuehituse erialal. Ega ma väga selgelt ei saa ise ka aru, milleks mulle seda vaja oli. Mõned variandid, mida olen mõelnud ja öelnud, et miks läksin aianduskooli maastikuehitust õppima:
1. olin veidi tüdinenud taimede ümberistutamisest ja tekkis usk, et õppimine võiks aidata mul luua korraliku aiaplaani;
2. osaledes Merilen Mentaal'i aiakujundamise kursustel sain aru, et ma ei tea taimedest ikka mitte kui midagi (lapsepõlvest ei mäleta nt. mitte ühtki lille, kuigi emal olid ka päris suured peenrad ja põllumaad) ja aiaplaani tegemiseks kuluks väheke süstemaatilisemad teadmised ära;
3. maastikuehituse eriala valisin seetõttu, et mulle meeldib tegelikult tulemus pisut rohkem kui protsess ja Palusalu aias ekskursioonil sain aru, et ka aianduses on oma tehnoloogia ja töövahendid, mida tasuks teada;
4. nüüd kui olen juba mõnedki kuud õppinud, on mul tekkinud tunne, et vajasin seda kooli selleks, et omal nahal tunda, kuidas hindamine hävitab õppimise motivatsiooni ja kuidas peale testimist ja kontrolltööde vastamist kõik teadmised on justkui "välja oksendatud", hea kerge tühi tunne, on jälle ruumi uutele teadmistele.:) Samas miskit ju tahaks ikka talletada ka ....

Lõbusam pool on koolis muidugi referaadid ja iseseisvad tööd, praktilised tööd ja fanaatilised õpetajad nagu Paasik, Vaasa, Palusalu jt.
Iseseisvad tööd, mida koolis teen panen ka siia ülesse, kellel huvi saab lugeda. Vaadake lehekülge: Minu tööd!

Saturday, February 27, 2010

Roosid lume sulamist ootamas

Tantau'st on selleks kevadeks roosid tellitud, ootavad Saksamaa keldris, millal lumi meil ära sulab, et siis Eesti suunas liikuma hakata! Tellimusi on kogutud juba ka 2011.aastaks...nii, et järelikult jätkame kord alustatud tegevusega, koos vanade ja uute roosihuvilistega!

Siinsed rohenäpud kibelevad juba külvates esimesi seemneid mulda. Lumi vaikselt ka sulab, kuid kuna teda on nii palju, siis tuleb veel kannatust varuda. Vähemalt on veel aega peenarde plaane joonistada ja siis neid ümber joonistada ja muidki plaane pidada! Oma uut roosipeenart olen juba kolm korda ümber mõelnud! Paberi peal mängides on see igatahes palju lihtsam! :)

Tänu Merilen Mentaal'i ajakujundmise e-kursusele sain esmased juhised, kuidas aia plaaniga alustada ja millele tähelepanu pöörata. Vaadake ka: http://www.omaaiakujundamine.eu/
Kena kevade ootust!