Friday, April 17, 2009

Iga suvega aina kaunimaks...

2008.aasta mais nägi mu poolkuu peenar juba päris peenra moodi välja, vähemalt ma ise olin juba üsnagi rahul!



Taimed õpetavad kannatlikkust...pikka aega on vaja oodata, et näha tegelikku tulemust! Peab ütlema, et see on minu jaoks uus õppetund ja kogemus!











Ja siseõugi oli saanud hoopis teise ilme! See pilt vasakul on tehtud 2008.aasta sügisel.

Kevadel istutatud Grimaldi ja Fellowship (vasakul) õitsesid veel septembriski!








Saturday, April 11, 2009

Iga tegevus nõuab süvenemist

Tasapisi arenes aianduspisik. Uurisin ja küsisin tuttavatelt, mida kuhu võiks istutada. Naabritega ühise aiaääre kaunistamiseks istutasin päevaliiliad! Üks kena tädi tõi mulle terve kastitäie päevaliiliad, nii ei jäänudki mul muud üle kui kogu aiaäär neid täis istutada!
Ja nagu pildilt näha tagaplaanil, siis redelgi täidab siin juba oma funktsiooni - lillherne toestamise näol!
Tundub, et suhete paranemine aitas siiski ka aia rajamisele kaasa! Kaevamisel ja mulla kärutamisel on käteramm täitsa abiks!


Samal aastal ostsin ka mõned roosid Garden.ee -st ja nendest sattusin päris vaimustusse. Esimene Wildeve õis minu aias oli täpselt samasugune või isegi ilusam kui Garden.ee pildil.

Piltegi sai juba rohkem tehtud ning uusi taimi juurde hangitud.

Poolkuu peenar näitab ka juba oma tegelikku ilu - nii kevadel kui suvel!
Pildil iirised ja moonid. Piltide kvaliteedis on muidugi veel arenguruumi.





Friday, April 10, 2009

Esimesed iseseisvad peenardused

2005. aasta möödus suhete parandamise egiidi all...aiast ei ole ühtki pilti!

Kuna suhete parandamise projekt ebaõnnestus, siis pühendusin peenardusele-aiandusele ja 2006. aasta augustil on juba mõned pildid ka tulemustest! Esilagu on lilled siiski taustaks, kus kena poseerida! :)
Ma kohe ei osanud arvatagi, et peenarde tegemine nii keeruline on! Eriti kui tahad, et tulemus ka kena välja näeks!
Raske oli taibata, mida tegelikult tähendab stiili valmimine ja kuidas saavutada, et peenar igal aastaajal rõõmu pakuks. Isegi lillede kõrguste ja värvidega arvestamine oli suht-koht keeruline!

Nii sai neid taimekesi istutatud juhuslikult siia-sinna ja teadagi, et tulemuski siis juhuslik!








Aia rajamise alguslugu



Ostsime maja 2003. sügisel. Esimesel sügisel jõudsime likvideerida "võsa" maja ukse eest! Ei noh, tegelikult marjapõõsad ja maasikapeenrad jm. taolise.

2004. aastal suvel kui põõsastiku asemel kasvas muru (pildil paremal pool teerada) ja tihedaks kasvanud "pergolast" oli säilinud vaid üks oks (vt. pildil vasakul) ...otsustasin, et maja juurde peab ju ometi kuuluma vähemalt üks ilus lillepeenar!
Ei, mul polnud plaaniski end mingi peenardamisega siduda, lihtsalt vaate pärast plaanisin ühe peenra rajada!


Peenra rajamiseks leidsin taimehuvilise tuttava, kes tõi taimed ja aitas peenrasse istutada. Peenra kuju andsin ikka ise ette, see pidi tulema poolkuu kujuga ja nii kitsas kui võimalik, sest rohimine pole minu lemmiktegevus.
Selline see peenar siis juunikuus välja nägi - hästi kitsas, kuid ometi siiski peerar!
Maja varju on istutatud hostad, kopsurohi, roomav akakapsas ja suureleheline brunnera. Päikesele lähemale kitsekakar, metslõosilm ja põõsjas kuningakepp. Peenra tagakülge iirised, lupiinid, siilikübarad ning vahelduseks mõned päevaliiliad. Peenra otstesse kukekannused, virgiinia tondiputk ja valge floks. Mitte et ma neid nimesid oleksin kohe teadnud või need mul meelde oleksid jäänud, kaugeltki mitte.
Ja ega esialgu peenrastki paista, mis-kus asub ja millal nad end näitavad! Kuid nii mulle väideti, et need hakkavad õitsema millalgi! Ja rohust pean ma peenra ikka ise puhta hoidma!
Selle naljaka "redeli" otstarve pidi olema lillhernele ja roosile ronimiseks abiline! Võin nüüd kohe öelda, et selle roosi olin sunnitud sellest kohast ümber istutama, sest kukekannuste, lilleherne ja virgiinia tondiputk'i kõrval kippus ta päriselt ära kaduma!:)
Ja ega ma esimestel aastatel piltegi peenrast eriti ei teinud. Suhtusin sellesse peenrasse kui maja juurde kuuluvasse n.ö. kohustuslikku elementi!
Kuigi ma taimedest veel midagi ei teadnud, tundus mulle, et taimedega on lihtsam kui inimestega, enamasti nad lihtsalt surevad välja kui nende eest ei hoolitseta ja kasvutingimused valed on. Inimesed kohanevad ja kasvavad justkui omamoodi viltu (nagu puud-ja põõsadki!).
Nii ma siis jätkasin taimede maailma ja suhete maailma õppimisega vahelduva eduga! Peab kohe ütlema, et taimedega läks kergemalt kui suhetega!